Haldusreform – valitsus loodab koostöökojale (0)
Möödunud kolmapäeval toimunud omavalitsusjuhtide kohtumisel siseminister Hanno Pevkuriga oli muu hulgas kõneks ka haldusreform nii Harjumaal kui Eestimaal tervikuna.

“Praegune valitsuskoalitsioon ei pea õigeks jätkata haldusreformiga, vähemalt sellisel moel, nagu seda püüdis ellu viia endine valitsuskoalitsioon eesotsas regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga,” kinnitas siseminister, kelle haldusalas on vastavalt koalitsioonileppele ka regionaalpoliitika.

Pevkuri sõnul ei arvestanud niinimetatud tõmbekeskustele rajatud haldusreformi kavand reaalset olukorda ega kodanike vaba tahet ühinemisel. “Eestis on Euroopa mastaape arvestades ainult kaks reaalset tõmbekeskust, need on Tallinn ja Tartu,” leidis siseminister. Tõmbekeskuste ideekavand üritas inimesed aga liikuma panna tihtipeale suunda, mis oluliselt erines seni välja kujunenud liikumistrajektooridest. Sellepärast olid endises koalitsioonis ka erimeelsused haldusreformi läbiviimisel.

Mis saab maavalitsustest?

“Praeguse koalitsiooni eesmärk on ikkagi anda igale omavalitsusele õigus ise otsustada, kas toimida iseseisvalt, ühineda kellegagi või teha naaberomavalitsustega erinevates eluvaldkondades senisest tihedamat koostööd,” kinnitas Pevkur Harjumaa omavalitsusjuhtidele. Selle kümne kuu jooksul, mis jäänud järgmiste riigikogu valimisteni, pole praegusel koalitsioonil ka eesmärgiks haldusreformiga kiirustada ega uut halduspoliitikat hakata välja töötama.

Mis saab aga maavalitsustest, kui maakonna piires kõik omavalitsused ühinevad ja tekib üks suur omavalitsus nagu tõotab tulla Hiiumaal? Pevkur selles probleemi ei näe. Mitmed suured ametkonnad on Eesti ära jaotanud mitmel erineval moel – nii on päästeametil omad Eestimaad katvad tegutsemispiirkonnad, politseil ja piirivalvel jälle teised, suurhaiglatel ja kiirabil jälle omad. Ei ole ju tähtis, et kõik toimiks maakondade kaupa, ühtse mudeli järgi, tähtis on efektiivse ja kvaliteetse teenuse osutamine elanikkonnale, oli ministri hinnang.

“Küll on meie nägemuses anda omavalitsusliitudele senisest suuremad õigused,” leidis siseminister. Seda silmas pidades on presidendi institutsiooni juures tegutsev koostöökogu asunud arutama omavalitsuste funktsioone laiemalt – kas on tarvis neid muuta. “Koostöökogu arvamusi kavatseb valitsus tulevikus arvestada ka oma regionaalpoliitika väljatöötamisel,” kõneles Pevkur.

Kiitus Sauele

Neid omavalitsusi aga, kel plaanis ühineda, tahab riik igati toetada, nii rahaliselt kui juriidiliste nõuannetega. Lisaks seadusega ettenähtud omavalitsuste ühinemistoetustele pakub siseministeerium nüüd veel täiendavat 150 000 eurot ühinemise tehniliste probleemide lahendamiseks – koosolekute läbiviimiseks, elanikkonna teavitamiseks jne. Seda raha jaotatakse vastavalt taotlustele aasta lõpuni.

Ka kiitis siseminister Hanno Pevkur Saue valda ja vallavanem Andres Laiska, kes vaatamata igasugusele riikliku surve puudumisele on teinud lähinaabritele, Saue linnale, Keila vallale ja linnale, samuti Kernu, Nissi ja Padise vallale, ühinemisettepaneku.

Mis ühinemisettepanekust saab, näitab tulevik. Valitsuselt on tugi, mitte surve.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.