Gaasihind tõuseb, mis edasi? (0)
Article title
Prangli saarel tuleb maa seest välja Eesti oma maagaas, mida on kahjuks majanduslikuks tarbimiseks liiga vähe. Foto Meelis Piller

Nii eramajade omanikud kui ka korteriühistute haldajad on uue gaasihinna tõusu eel nõutud ja ootel. “Oleneb, milline talv tuleb,” kirjeldab kinnisvara haldusfirma juht Kaarel Koger.

“Suvel peaaegu ei olegi gaasiarveid – talvel on oluliselt suuremad,” räägib Tallinnas eramajas elav Erik Kotkas.

Gaasihinna tõus teeb murelikuks

Kotkase majal on tagasihoidlik võimalus kütta lisaks gaasile ka kaminaga, mis kütab tema sõnul vaid ühte tuba. “See ei ole mõeldud maja kütmiseks,” ütleb Kotkas, keda võtab gaasihinna tõus murelikuks, nagu ka paljusid neid, kes viisid oma majad ja korterid gaasiküttele üle ajal, mil gaas oli odav.

Kotkas ostab samalt operaatorilt nii elektrit kui ka gaasi – seal on tema sõnul teatud soodustused.

“Eesti Gaas võtab raha trassi ehk ülekande eest ning operaator võtab raha gaasi eest,” kirjeldab Kotkas olukorda, millesse ta on sattunud.

Tema sõnul polegi ette võtta suurt midagi, gaas liigub mööda Eesti Gaasi toru, aktsiisi tahab riik saada nii ehk naa, ka seal pole alternatiivi, tuleb lihtsalt laekunud arve ära maksta.

Kotkas arvab, et temal on gaasiga head suhted. “Peast ei oska öelda, kas keegi pakub paremat kuupmeetrihinda, eks peab vaatama,” arutleb Kotkas. Ta soovitab kõigil vaadata ja mõtiskleda pakettide üle. “Aasta lõpuks on kõigil sama hind, sest toru on ju sama,” ütleb Kotkas.

Muutus läheb elanike taskusse

Hannes Toomsalu on korteriühistu juhatuse liige Tallinnas. Ühistu koosneb 18 korterist, ostetakse 20 000 kuupmeetrit gaasi aastas, millest 85% kulub kütteks, 15% korterite pliitidele, veesoojenditele jne. “Muutus läheb elanike taskusse,” ütleb Toomsalu ja arvab, et ilmselt muudetakse paketti.

“Lõpphinda ei ole ju teada,” ütleb Toomsalu nõutult, “praegu on räägitud enam kui 50-protsendilisest hinnatõusust.” Tema ühistus on ühe-, kahe- ja kolmetoalised korterid, keskmine on kahetoaline. “Kui kahetoalise korteri küttekulu talvel on 60 eurot, siis tuleb talvel 30 eurot juurde,” arvutab Toomsalu kiiresti.

Tema sõnul on 2/3 tema korteriühistu liikmetest venekeelsed, kellest paljud on küll ka ise kohalike uudistega kursis, aga paljud said tema käest teada, et gaasihind muutub. Ta räägib, et paljud on seda meelt, et tuleks gaasiga minna börsipaketile.

“Vaevalt et jätkame sama teenusepakkujaga, sest teenusepakkuja ei ole väga hästi käitunud,” tõdeb Toomsalu. Ta rõhutab, et tuleb aktsepteerida, et enamik gaasi tuleb Venemaalt ning vedelgaas Leedust, aga gaasi müüvad ka Aafrika riigid ja USA. Tema sõnul on börsipakettidest kõige mõistlikum Alexela pakutavad paketid ja hinnad.

Toomsalu jälgib hinda ja selle muutusi aadressilt www.gaasihind.ee, kust saab igaüks vaadata oma korterit, aga ka maja, kui maja andmed on teada.

“Meie puhul saan vaadata nii, et panen 20 000 kuupmeetrit sisse ja siis saab võrrelda, mida erinevad firmad pakuvad,” kirjeldab Toomsalu. Tema ühistus on mõnel korteril vee soojendamiseks elektriboiler, aga enamikul tundub olevat gaas.

“Meie ühistul on kulud suhteliselt suured,” tunnistab Toomsalu, “ja meil on remondikulud ka võib-olla natuke suuremad kui mõnel teisel ühistul.” Ta ütleb, et ühistul on mõned võlad, mis tuleb lähiaastate jooksul ära maksta ning lisaks kiusab väikest korteriühistut ka Tallinna linn, mille tegevusega pole rahul ei elanikud ega ka juhatus.

“Olen kui kruustangide vahel!”

Kaarel Koger, kes töötab haldusjuhina ettevõttes Majavara, mis haldab kinnisvara Tallinnas, möönab, et gaasihinna tõus teeb murelikuks ning kõik oleneb sellest, milline talv meile saabumas on. “Viimane talv oli külm ja karm, sellele järgnes soe suvi, mil gaasi eriti ei kulugi,” kirjeldab Koger.

Karm talv hakkab tema sõnul kiirelt oma hambaid näitama: kui tavaliselt moodustab küttearve kommunaalkuludest umbes poole, siis kallinemine toob kaasa 25% muutust ka muudes kuludes. Sooja talve puhul tuleb tema sõnul sajaeurosele arvele juurde viis eurot, karmi talve puhul võivad kommunaalkulud muutuda kuni 25% ja rohkemgi.

Koger räägib, et tema ettevõte tegeleb põhiliselt kortermajadega, kus inimesed tarbivad sooja vett ilmselt ka suvel, seega kajastub vee soojendamine ka suvistes kommunaalarvetes. “Loomulikult läheb kallimaks – rolli hakkab mängima nii tarbitav soe vesi kui ka see, kui palju keegi sooja vett tarvitab,” räägib Koger.

Tema ettevõte tegeleb uuemat tüüpi kortermajadega, kus gaas on kütmiseks ja sooja vee tegemiseks, söögitegemiseks kasutatakse elektripliite.

Oma praegust olukorda kirjeldab Koger kui kruustangide vahel olekut: ise midagi teha ei saa, surutakse siit- ja sealtpoolt. “Eks see toob meile pingeid juurde,” möönab ta, “musta huumorit tehes oleme meie need, kes selle halva info peavad lõpuks kohale viima.” Koger võrdleb seda kogemust filmidest nähtud tegelastega, kes viivad perele sõnumi lähedase hukkumisest.

Eesti Gaas: suhtleme aktiivselt klientidega
Margus Kaasik, Eesti Gaasi juhatuse liige

Maailmaturu gaasihind hakkas tõusma juba 2020. aastal, kuid sel aastal on kasv oluliselt kiirenenud ning alates kevadest on hind kahekordistunud. Sisseostuhindade kasv sunnib kõiki edasimüüjaid oma hindu revideerima. Mõistagi suhtleme selle protsessi jooksul aktiivselt klientidega ning otsime personaalseid lahendusi. Samas kui me kõrvutame gaasi teiste kütustega, siis gaas on endiselt kõige konkurentsivõimelisem, sealhulgas gaasivõrgu olemasolu korral kõige soodsam valik eramaja kütmiseks.

Maagaasi hind sõltub eelkõige toornafta hinnast, riiklikest maksudest ja ülekande- ehk transporditasudest. Kõige järsuma hüppe üles on sel aastal teinud toornafta, mis on kallinenud lausa 3,5 korda. Turuseis näitab, et hinnad veel niipea langema ei hakka – riikide majandusprognoosid on optimistlikud ning taastuv majandus veab nõudlust üles.

Pikemas perspektiivis peaks turupildi põhjalikuks muutumiseks tekkima juurde oluliselt rohkem rohelist tootmist, kuid ka seda veel lähitulevik ei näita. Rohelisest energiatootmisest jääb hindade allatoomiseks väheks ja kardetavasti võib minna veel aastaid, enne kui rohelise energia tootmine on võimeline ära katma kogu turuvajaduse ja seejuures ka hinna alla suruma.

Seega veab praegust hinnatõusu eeskätt koroonajärgne majanduse hoogustumine ning pikaaegset hinnadünaamikat mõjutavad tänased poliitilised otsused, seda ka Euroopa tasemel. Poliitika väljendub eelkõige aktsiisimäärades, et kuidas neid kujundama hakatakse lähtuvalt rohe-eesmärkidest ja teisalt rohelise energia tootmismahtudest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.