Euroopa Liidu regionaalpoliitika panustab Eesti arengusse (0)

9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule (EL), esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis liidaks teise maailmasõja järgset Euroopat. Tänaseks on liidus 27 riiki.

Euroopa Liidu regionaalpoliitika (ühtekuuluvuspoliitika) eesmärk on parandada EL-i piirkondade majanduslikku heaolu ja vältida piirkondlikke erinevusi liidu riikides.

Sellepärast vaadeldakse riikide toimetulekut võrreldes Euroopa keskmisega ning aidatakse järele neid, mille elatustase on keskmisest allpool.

Liikmesriigid seavad riiklikke eesmärke, analüüsivad erinevaid takistusi ja nende põhjuseid majanduskasvu ja heaolutaseme saavutamisel ning esitavad kava Euroopa Komisjonile kinnitamiseks – nii kujunevad plaanid, millele Euroopa Liit annab toetusraha, mida me rahvasuus nimetame eurotoetuseks.

Enamasti saab kõlavatest pealkirjadest aimu, palju üks või teine asi maksis – kümme miljonit, kaks miljonit, 35 000 eurot… et lugejal tekiks väikegi tunnetus, kui palju raha panustati, investeeriti, eri toetustesse suunati. Vähem räägitakse sellest, mida täpsemalt selle rahahulga abil ära tehakse. Kuhu see raha ometi läheb?

Kui avaliku arvamuse uuringu käigus inimestelt Eesti eri paigus küsitakse: „Kas olete kuulnud mõnest Euroopa Liidu kaasrahastatud projektist, et arendada seda piirkonda, kus teie elate?“, siis vastab 43%, et on sellistest projektidest kuulnud.

Kui veidi arvudest rääkida, on ainuüksi 2014.–2020. aasta eelarveperioodi jooksul tänavu novembri seisuga tehtud või tegemisel pea 13 000 projekti üle Eesti kogueelarvega, mis küündib üle 3,57 miljardi euro – see tähendab 2684 eurot iga Eesti elaniku ja üht toetatud projekti pea iga 100 eestlase kohta.

Paljud suurtest ja mahukatest projektidest on üleriigilise mõjuga, nagu näiteks maanteed ja haiglad.

Harjumaal on lõppeva perioodi suurprojektid kahtlemata riigigümnaasiumid Tabasalus, Laagris, Pelgulinnas, Mustamäel, Viimsis, Rae vallas, millest osa on juba valmis, osa veel planeerimisfaasis.

Suurprojektide kõrval tehakse aga tuhandeid väiksemaid – tänu EL-i toel renoveeritud korteriühistutele saavad kümned tuhanded inimesed hoida kokku küttearvetelt; ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisega tagatakse kodudes puhas joogivesi ja reoveekäitlus; panustatakse nii kiire interneti ühendustesse, ettevõtlustoetustesse, täiend- ja ümberõppevõimalustesse kui ka puudega inimeste kodude kohandamisse, et tagada võrdsed võimalused kõigile ühiskonna liikmetele, ergutada innovatsiooni ja seega ka Eesti arengut.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.