Erukolonel teenib pensionile lisa kuuskede kasvatamisega (0)
Article title
Arvo Palumäe jõulukuuskedega Loo alevikus kodumaja ees.

Arvo Palumäe teenis igapäevast leiba elukutselise sõjaväelasena ühtekokku 38 aastat, jõudes lõpuks õhuvägede koloneli auastmeni. Praegu toodab Jõelähtme vallas Loo alevikus elav mees nii mahla kui marjamahlapulbrit, kuid olulise osa tema pensionilisast annab hoopis jõulukuuskede kasvatamine.

Endise hävituslendurina on 61-aastasel Arvo Palumäel terav pilk ja konkreetne jutt. “Ma lõin oma firma AP Piloot OÜ. Hakkasin tegema metsamarjadest ja aedmarjadest siirupeid ja mahlu, marjade pulbreid, marineeritud seeni,” räägib ta.

Siirupeid ja mahlu valmib Arvo käe all 1500 pudelit aastas. “Ja natuke üle 100 purgi marineeritud seeni ja 150 purki kukeseene pulbrit,” täpsustab mees.

Kutsumuseks jõulukuused

Koos abikaasa Liivi, abikaasa õdede Anu ja Krista ning abikaasa venna Toomasega hakkas Arvo Jõgevamaal Avinurme kandis kasvatama ka jõulukuuski. Esimesed puud istutati juba üksteist aastat tagasi. Selleks loodi Tannenbaum OÜ.

“Kuuskede all on kolm hektarit. Igal aastal istutame umbes tuhat juurde. Turundamine näeb välja nii, et Tannenbaum müüb AP Piloodile need kuused ja mina tegelen nende edasimüügiga,” selgitab Arvo.

Tuhande kuuse istutamine ei tähenda seda, et raieküpseks saab tuhat puud. “Maha võetakse vähem, 600 või 700. Mõned taimed ju hävinevad ka. Kui kevad on hästi kuiv, siis kõik ei pruugi kasvama jääda. Mõni kuusk kasvab kõveraks ja ei sobi müügiks,” selgitab mees.

Kena pooleteisemeetrise kuuse kasvatamine võtab aega kuus-seitse aastat. Pikem puu nõuab üheksa-kümme aastat. Selgub, et lihtsalt niisama põllu ääres oodates korralikku jõulupuud ei saa.

Jõulukuuse kasvatamine on aedniku töö, muidugi omade nüanssidega.

“Kuusega on nii, et istutad ta maha ja esimesel kahel-kolmel aastal pead põldu suve jooksul vähemalt kolm korda niitma, et rohi noori puid ära ei lämmataks. Kui kuusk on juba neli aastat kasvanud, pead põldu suve jooksul kaks korda niitma. Veelgi vanemate puude puhul tuleb niita korra aastas, et rohi alumisi oksi ei kahjustaks, muidu lähevad okkad pruuniks,” räägib mees.

Aedniku töö

Niitmisest üksi ei piisa. “Jõulukuuse kasvatamine on aedniku töö, muidugi omade nüanssidega. Pügama peab neid kogu aeg,” muigab Arvo. Vihmase suve ja viljaka pinnase korral võib kuusk aastas meetri pikkust visata, aga seda ei tohi lubada.

Arvo võrku pakitud kuuske tõstmas. Fotod Andres Tohver 

“Igal aastal peab kuuske lõikama üle poole meetri lühemaks, vastasel juhul oleks latv ülevalt hästi hõre, nagu luuavars. Latv tuleb ära lõigata õigesti. Harilikult me lõikame sügisel, aga osad ladvad lõikame ka kevadel märtsikuus. Samuti peab kuuse oksi piirama külgedelt, et puu kasvaks tihedam, oleks koonusekujuline,” teab Arvo täpselt.

Avinurmest Jõelähtme valda toob ta jõulukuused mikrobussiga, millel on järelkäru taga. Korraga õnnestub nõnda tuua sadakond puud. Tänavu alustas ta kuuskede turustamisega 29. novembril. Müük käib esialgu interneti teel. Esimesteks ostjateks on asutused – lasteaiad ja koolid.

Alates 15. detsembrist müüb Arvo kuuski Loo alevikus Ventuse kohviku esisel platsil, kus klientideks on eeskätt Loo, Lagedi, Iru ja Maardu inimesed. “Eraisikud ostavad peamiselt detsembri keskpaigast jõululaupäevani. Vähesed slaavi rahvustest isikud ostavad 31. detsembrini,” täpsustab ta.

“Mõned kliendid on juba neljandat aastat samad. See räägib iseenda eest,” kiidab erukolonel oma kaupa.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.