Energia hinnatõus lööb valusalt rahakoti pihta (0)
Article title
Pakri poolsaarel on LNG-terminali rajamine lõppjärgus. Foto Ülo Russak

Eesti Gaas, Alexela ja Eesti Energia teatasid, et gaasi kuupmeetri hind tõuseb 1. oktoobrist üle 4,1 euro, elektrihind lõi augustis börsipaketiga tarbijatele rekordi, samuti on tõusnud küttepuude ja puitbriketi hinnad. Siiski on lootust, et hinnad tulevad alla.

Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv augustis aastaga 24,8 protsenti. Poole hinnakasvust põhjustasid energiahinnad, sh elekter, mis kallines aastaga 206 protsenti ja maagaas, mis kallines 244 protsenti.

August oli börsipaketiga elektritarbijatele rekordkõrgete hindadega kuu. Eesti Energia andmeil on keskmise kodukliendi arve augustis tõusnud natuke alla 10 protsendi, kuid börsipaketiga klientide arved on kasvanud peaaegu 50 protsenti. Ettevõtte elektrihinna järsku langust ette ei ei näe.

Ka küttepuude ja puitbriketi hinnad on märkimisväärselt tõusnud. Näiteks maksis puitbriketi tonn eelmisel aastal alla 200 euro, suveks oli see tõusnud kaks korda ja on nüüd briketipoisid.ee kodulehel müügil hinnaga 420–470 eurot 960 kg eest, puitbrikett.ee lehel hinnaga 420–440 eurot sama koguse eest.

Gaasi hind teeb oktoobris hüppe

Eesti Gaasi kliendid said paar nädalat tagasi kirja, milles ettevõte hoiatas neid gaasi hinna olulisest tõusust. Kui septembris on gaasitariif 2,65 eurot kuupmeetri kohta, siis oktoobris saab see olema juba 4,1 eurot. Eelmise aasta oktoobris jäi võrreldav hind vahemikku 0,495–0,661 eurot kuupmeetri eest. See tähendab ligi kümnekordset hinnatõusu. Enne septembrit oli gaasi hind 1,5 eurot.

„Hinnatõusu põhjus on maagaasi hinna tõus Euroopa gaasiturul, mis on tõstnud sisseostuhinda kõigile gaasimüüjatele,“ teatas ettevõte. Sarnasest hinnatõusust teatasid ka Alexela ja Eesti Energia, kelle kuupmeetri hind tõuseb 4,14 eurole kuupmeetri kohta.

Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik ütles Harju Elule, et gaasiturul jätkub ebakindlus ja hind on tundlik uudistele, kõikudes kohati väga suures ulatuses. „Läbi suve liikus gaasi hind järjepanu ülespoole, kuna osteti talvevaru kokku. Septembri algul toimus suurem hinnalangus, kuid siis tuli peale uudis Nord Streami tarnete katkemisest ning hind hüppas tagasi üles. Hetkel on taas toimunud rahunemine,“ selgitas Kaasik.

Alexala: novembrist on hinnad odavamad

Aasta lõpuks peaks valmima Alexela ja Infortari ehitatav Paldiski LNG-terminal, kuid selle mõjust hinnalangusele on gaasifirmade juhid eri arvamu-
sel. „Paldiski LNG-terminali valmimine gaasi hinda oluliselt ei mõjuta, oleme osa Euroopa gaasiturust ja gaasi hind sõltub globaalsest pildist. Uue terminali töölesaamine tugevdab eelkõige Soome-Balti piirkonna varustuskindlust,“ ütles Kaasik.

Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu on aga teistsugusel arvamusel. „Kui Paldiskisse rajatav LNG-terminal käivitub, toob see gaasihinnad soodsamale tasemele,“ ütles Nõu.

Kaasiku selgitusel on närvilises turuolukorras keeruline prognoosida, millise suuna hind järgnevatel nädalatel võtab, kuid objektiivselt ei ole Euroopas gaasi talvevaru olukord halb, mistõttu turg võib rahuneda ja gaasi hind jääb pidama mõistlikumale tasemele.

Nõu ütles, et tõenäoliselt oli hindade nii järsus tõusus ka omajagu ülereageerimist ja praegused prognoosid näitavad juba oluliselt madalamaid hinnatasemeid. „Loodame selle trendi jätkumist ja saame lubada, et novembrist alates on gaas kindlasti juba märgatavalt soodsam,“ ütles Nõu.

Tema kinnitusel püsivad Alexela ja Infortar Paldiski terminali ehitustegevusega endiselt maailmarekordi graafikus ja Eestist saab esimene Euroopa riik, kes LNG-terminali on pärast sõja algust jõudnud püsti panna ja endale uue LNG-varustuskindluse loonud.

Riik annab toetust

Eeloleva talve energiaarved tulevad ilmselgelt väga kõrged, positiivne on siiski see, et riik kavandab toetusmeetmeid, mis leevendavad energiahinna tõusu mõju kodutarbija rahakotile.

Ajavahemikul oktoobrist märtsini hüvitab riik gaasi kodutarbijatele 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni kohta, kuid maksimaalselt hüvitatakse kuni 2,6 MWh tarbimist, mis on keskmise eramu ühe kuu gaasitarbimine.

Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 80 eurot MWh kohta, kuni 50 eurot/MWh. Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ula-
tuses.

Toetuste abil peaks keskmise gaasitarbija kulu gaasile vähenema umbes 50 protsenti, elektrienergiale umbes 21 protsenti ning kaugküttele suurima kaugküttepiirkonna näitel
14 protsenti.

Hüvitis arvestatakse tavaolukorras automaatselt arvetelt maha, kuid neile kodutarbijatele, kes ei saa kompensatsiooni automaatselt energiamüüjate kaudu, makstakse hüvitisi eraldi avalduse alusel.


Kust tuleb Euroopasse gaas?

SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo

Euroopal on viis eri maagaasi tarneallikat – kohalik tootmine, gaasitorude abil Venemaa, Põhja-Aafrika riigid ja Aserbaidžaan ning LNG laevadega eri maailma otstest. Euroopa aastane gaasitarbimine on suurusjärgus 4800 teravatt-tundi (TWh) ehk 13 TWh päevas.

Ajalooliselt on kõige suurema osakaaluga olnud kohalik tootmine – suurimate maagaasi tootjate Norra, Hollandi ja Ühendkuningriigi tootmine on moodustanud üle 40 protsendi kogutarnetest. Venemaalt pärineva torugaasi osakaal on olnud umbes 35 protsenti ning LNG osakaal umbes 10‒15 protsenti. Võrreldes 2019. aastaga, on praeguseks Venemaa gaasitarnete maht vähenenud üle kahe kolmandiku, mis tähendab, et Venemaa osakaal on langenud umbes 10 protsendile Euroopa kogumahust. LNG osakaal on aga drastiliselt tõusnud, ning on umbes 30 protsenti mahust ning alates veebruari lõpust on LNG-tarned olnud maksimaalse vastuvõtuvõime lähedal suurema osa ajast.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.