Emil Rutiku: igas Eesti külas peaks olema lasteansambel! (0)
Article title
“Minu õnn seisneb selles, kui igaüks saab minna talumehe juurde ja osta endale kvaliteetset toitu, sellepärast ma toimetangi Eesti Otse Tootjalt Tarbijale ehk OTT-iga,” ütleb Rutiku.
Uuri küla ja Kuusalu valla aktiivne elanik, aiapidaja, seenekasvataja ning muusik Emil Rutiku räägib, et kartulisaak oli tänavu selline, et kuigi kribu oli palju, on kõik vajalikud kastid keldris kartuleid täis.

“See on väga hea ning saan kribukartulit anda isegi oma heale naabrist semule, kes annab mulle vahel kitsepiima,” rõõmustab Rutiku, kes istub pimedal sügisõhtul oma töötoas, selja taga vaikselt siutsuvad vutid.

Poliitikas aktiivsena silma paistnud Emil Rutiku ise tänavu kohalikel valimistel ei kandideeri. “Valik on väga lihtne,” kommenteerib ta olukorda enne valimisi. Tema sõnul on oluline, mida inimesed peavad väärtuseks. “Üks asi on, mida võivad sulle rääkida ilusad plakatid, ühed tahavad kogu aeg midagi muuta,” kirjeldab Emil valimiste kulgu. Teised tahavad tema sõnul kogu aeg, et asjad oleksid veel paremini.

“Oma igapäevaste asjade eest hoolitseb igaüks ju ise, mitte ei ole vaja loota, et keegi teine hakkab meie asju ajama, sest ega ei hakka küll,” skandeerib Rutiku. Tema sõnul on kogu demokraatia mängimine ilma edasi-tagasi sidestuseta. “Selle jaoks, et tekiks edasi-tagasi sidestus, peab inimene aru saama, et ta tegelikult osaleb oma riigi ja oma keskkonna ning eluolu kvaliteedi loomises igapäevaselt ka ise. Rahvas peab võimu teostama iga päev, mitte korra nelja aasta tagant,” räägib Rutiku.

Kasvatab maarjaohakat ja humalat

Usina aiapidajana ütleb Emil, et päeval tekib kasvuhoonesse päris hea soojus, praegu on kasvuhoones veel poolküpseid tomateid. Ja muud ka. “Tänagi korjasin kimbukese basiilikut,” rõõmustab kokandusentusiast, “mul on kasvuhoones sidrunhein ning muud nipet-näpet: paprikad, tšillid.” Aiamaal on veel porgandid, pastinaagid, peedid ning maarjaohakas, millest on abi maksa tervisele.

“Just kaevasin üles paariruutmeetrise platsi maapirni, millest tegin mahla ja panin käima, sellest saab maapirniäädikas,” räägib Emil. Mädarõigas on Rutiku sõnul meie laiuskraadi üks tugevamaid antiseptikuid.

“Poes on enamasti Poola poolpidune, kuigi inimestel kasvab aedades oma mädarõigas. Mina lausa soovitan päevas kasvõi pool lusikat mõne toidu lisandiks, kas kastmesse või võileivale juustu alla – tuhat erinevat võimalust. Kui sul on kodus mädarõikapurgike, siis mine keera see väikest külmetust tundes lahti, pane nina sinna, on ninast kadunud kõik ärritajad!” õpetab Rutiku.

Sügistööde seas on lähipäevil ka humalakoristus. Emili humala legend on selline: üks memm oli nõukogude ajal käinud Tšehhis ja seal saanud kellegi käest vitsa, mille pani kasvama. Emil sai oma humala tema käest 1990. aasta algul, mil memmel oli juba pool majaseina humalat täis kasvanud.

Humal on kasulik neile, kellel on uneprobleemid: korjake humalat, tehke endale väike padi, võtke ööseks kaissu ning sügav uni on garanteeritud.

“Kui inimese toit ja keskkond on terve, siis ta on ise ka terve ning võimeline töötama, mõtlema ja arenema,” räägib Rutiku.

Seenekasvataja kuival suvel

Mõned aastad tagasi asus Rutiku kasvatama shiitake seeni. “Kõik, mida ma teen, teen suuresti enda ja oma lähedaste jaoks, seega ma ei kastnud seeni lisaks. Vahepeal leotasin palke ühes vannis,” kirjeldab Rutiku tänavust suve.

Ta ütleb, et sai saaki ning proovis esimest korda valmistada kuivatatud shiitake‘ga õlisid, lisaks seentele läksid sinna noore küüslaugu varred. “Selle asemel, et Eestist metsa välja vedada, võiks iga talu aias olla seenenurk,” arvab Rutiku, “sest puitu meil on, aga hiinlased ostavad puitu kokku just seenekasvatuseks.” Seentes leidub enam kui sadu vitamiine.

Rutiku arvates on inimese eksistents olnud alati kolmainsuses: taimed, loomad, seened ning saladuste laegas on põhjatu. Seentest saab teha ehitusmaterjale, paneele jm. Seen on tema sõnul natuke nagu inimene: kui ta kasvab heal pinnasel, saab korralikke toitaineid, kasvab terve ja maitsev seen. Inimestega on sama lugu.

Elu peab olema kodu lähedal

Kohalikud valimised peaksid Emili sõnul käima nii: suitsud ehk majapidamised ühes külas tulevad kokku ja valivad külavanema mitte tema lipsu, vaid selle järgi, milline inimene ta on. “Ei saa nii, nagu meil on, et tulevad inimesed linnast oma nägudega, panevad plakatid üles – ma näen seda sama skeemi igal pool Eestis,” ütleb Rutiku, “külavanema peaks saama tagasi kutsuda, kui ta hakkab küla ja inimeste hoiakute asemel oma partei hoiakuid edastama.” Rutiku lisab, et tema jaoks on mõiste “poliitiline südametunnistus” kaotanud igasuguse ekvivalendi, sisu ja väärtuse.

“Meie küla on ainuke Eestis, kus on sama küla lastest ansambel,” on Emil Rutiku uhke. Fotod erakogu 

“Ühelt poolt me räägime, et me ei ole kunagi nii hästi elanud. Mis mõõtühik see on? Kas see tähendab, et igaühel on telekas, igaüks saab endale õhtuks ühe õlle osta?” on Rutiku sarkastiline. Isegi tema silmad on näinud aega, mil väikeses Kolga alevikus oli kolm kohta, kus inimesed said koos käia, nüüd pole ühtegi.

“Inimene on sotsiaalne olend, tema psühhoseisund sõltub väga palju sellest, kui palju on tema ümber neid, kellega ta koos saab käia,” sedastab Emil. Ta on kindel, et koos kas tantsuringis, laulmas või kusagil mujal käivate inimeste psüühika on rõõmsam, elujaatavam kui neil, kes ei käi. Tema sõnul on elukorralduslikust aspektist väga oluline, et seda oleks võimalikult palju just kodu lähedal.

“Kui sul on kodus mädarõikapurgike, siis mine keera see väikest külmetust tundes lahti, pane nina sinna.”

Üks väärtustest on kindlasti haridus. “Minul on näiteks müts maha Kolga kooli ees – selle kooli lapsed on kaks korda järjest võitnud Eesti tasemel “Miniturniiri”. Järelikult on siin miski, et haridust ei peeta lihtsalt koolitarkuseks, vaid sinna juurde käib eluolu, elu nägemine ja tunnetamine ning oskus kriitiliselt mõelda, ka lahata ning seoseid leida,” ütleb Rutiku.

Haridus ei ole tema sõnul ainult miski, mida antakse ühest kohast kulbiga, vaid see on seeme, mis tuleks panna heasse mulda, et tuleks ilus taim, ilus puu ning ilus viljakandev tulemus. Siis ei ole muud, kui kastad ja annad valgust, lased kasvada, vajadusel väetad. “See on edasiviiv jõud,” ütleb Rutiku.

Kodukohast rääkides on Uuri küla lasteansamblil peagi ilmumas heliplaat. Rutiku sõnul peaks igas Eesti külas olema lasteansambel, kes võiks plaadi välja anda – siis läheks elu edasi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.