Elu väikesaartel sõltub kohapealsest elektrivarustusest (0)
Article title
Üks käsilolevatest objektidest Naissaarel, kus hoone päikesepoolne katus on ära kasutatud paneelide paigaldamiseks.

Väikesaartel, kus püsiv võrguelektri ühendus puudub, on sisuliselt vaid kaks võimalust lamp põlema või pilt televiisorisse saada: põristada sisepõlemismootoriga generaatorit või rajada muust maailmast sõltumatu nn off-grid-süsteem.

See võrguelektrist täiesti sõltumatu energiavarustuse süsteem põhineb peaasjalikult päikesepaneelidelt ja iseäranis saartel või mererannikul ka tuulegeneraatoritest saadaval elektrienergial, kusjuures süsteemi oluline, samas ka kõige kallim koostisosa on korraliku mahutavusega akupank. Sest suvepäevadel toodavad päikesepaneelid rohkem energiat, kui tarbida suudetakse, aga kuna ülejäävat osa võrku suunata ei saa, on otstarbekas see salvestada ajaks, kui ilm on pilves ja tuul ei puhu.

Korralik akupank maksab poole või isegi kaks kolmandikku lokaalse energiavarustuse süsteemi väljaehitamise hinnast. Ja see hind keskmise majapidamist varustava jaama puhul ulatub kokku umbes 20 000 euroni.

Naissaarel palju tarbijaid

Mees, kes suure osa Harjumaa väikesaartel asuvatest autonoomsetest elektrijaamadest on kas ise rajanud või vähemalt rajamise juures nõu ja jõuga abiks olnud, on Rein Pinn ja tema ettevõte OÜ RP Kuubis. Nii on Naissaare kolmekümnest autonoomse energia saamise süsteemist pooled tema ehitatud. Suurimad neist on külalistemaja süsteem ja Tõnu Kaljuste kontserdipaiga ning Kaljuste enda elukoha off-grid-id. Üldse elab Naissaarel vahelduva eduga viis-kuus perekonda, kelle põhiline tegevus on turistide, peamiselt siis suvitajate teenindamine. Varem saadi elektrit vaid generaatoritest, mis põletasid aastas kokku kümneid tonne kütust. Generaatorid on muidugi ka tänapäeval alles, aga tänu päikesest ja tuulest saadavale energiale kulub kütust märksa vähem.

Lokaalse elektrijaama süda – inverter, mis päikesepaneelidelt saadava energia 230-voldiseks vahelduvvooluks muudab. Lisaks akupank, mis aitab päikesevaeseid päevi üle elada. 

Naissaarel asus Pinn tegutsema aastal 2012, mil Tõnu Kaljuste kontserdiküün sai katusele päikesepaneelid ja samasse paigaldati ka tuulegeneraator – tõsi küll, väike, vaid ühekilovatise võimsusega.

Küll on RMK puhkekeskusele paigaldatud kolm Zephiri 1000-vatist (nominaalvõimsus, maksimaalne võimsus 2,3 kW) sisemise kontrolleriga tuulikut, mis toetavad üle 10 kW võimsust andvaid päikesepaneele. Kogu süsteem annab päikselisel suvepäeval 40–50 kW, mis katab poole keskuse vajadusest. Kui päikesest ja tuulest väheks jääb, lülitub automaatselt sisse 44 kW-ne diiselgeneraator.

„Väga keeruline on arvestada, et elamise põhiküttena on ainult päikese- või tuuleelekter.“

Ühel eraomanikul on Naissaarel üles seatud ka üks võimsamaid eratuulikuid (ka Mohni saarel on selline) – 2,4 kW võimsust arendav SouthWest. Samas – korralik tuulik on kallis. Sama võimsuse juures on tuulik oma kümme korda kallim päikesepaneelidest. Eestis toodetud Tuge (endine Konekesko) 10 kW-se tuulegeneraatori võtmed kätte lahenduse hind ulatub 50 000 euroni.

Saartel ees veel lai tööpõld

Off-grid-süsteemide üks iseloomulik omadus peitub asjaolus, et need täienevad pidevalt. Omaniku vajadused ja soovid saavad lisa ja nii tulebki neile pidevalt midagi juurde ehitada. Ennekõike tähendab see jaama võimsuse ning akude mahutavuse suurendamist. Ehk kõige ambitsioonikamad eesmärgid on seadnud Tõnu Kaljuste – tema soov on oma isiklikku elamist ka päikese- ja tuuleenergiaga maaküttepumbaga kütma hakata.

Naissaarele paigaldas Pinn ka lihtsasti teisaldataval alusel päikesepaneelid. Nii saab sõltuvalt aastaajast just seda õiget päikesekiirte langemisnurka otsida. Fotod erakogu 

See eeldab Pinni hinnangul aga eriti võimsat akupanka ja tugevamat tuulikute toetust, kui praegu on. Kaljuste akupank on aga juba n-ö väsinud ja kõigepealt vajab see värskendamist. Sel suvel saigi akupank juba mõningase uuenduse, nii et hooaja üritused sai tõrgeteta läbi viia. Aga maaküte eeldab väga võimekat elektrisüsteemi, kus kõik peab olema võimas: uus liitiumakude pank, rohkem päikesepaneele ja ka võimsamad inverterid.

Ainsad, kuhu Rein Pinn pole jõudnud, on Pakri saared. Sinna on mõned paiksete elanikega majapidamised omal jõul ja vaid enda jaoks rajanud ka autonoomseid jaamu.

Prangli saarele veeti omal ajal elektrikaabel, aga pärast seda, kui Muuga sadamatesse siirduvad kaubalaevad oma ankrutega selle korduvalt puruks tõmbasid, käivitas Eesti Energia seal taas kaks suurt diiselgeneraatorit. Nüüdseks on paljud majapidamised ehitanud ka oma alternatiivsed elektrisüsteemid, samuti pandi off-grid-jaam saare rahvamaja elektriga varustama. Oma elektrilahendust ootavad ka Pakri saarte püsielanikud.

Kütmiseks päikeseelekter ei sobi

Rein Pinn liigitab off-grid-jaamad väikesteks (investeering alates 5000 eurot), keskmisteks (alates 15 000 eurot) ja suurteks (alates 30 000 eurot). Nüüd peab iga majaomanik, kes endale tuppa võimalikult odavat elektrit igatseb, rehkendama, mis on talle kasulikum ja millised on soovid.

Kui võrguühendus on olemas, siis kergekäeliselt ja n-ö oma elektrist suurde vaimustusse sattununa seda läbi raiuda ei maksa.

Rein Pinn on oma maakodu Kösti talu Otepää lähistel varustanud täielikult n-ö oma elektriga. Foto Julia Maria Linna 

Samuti peab inimene, kel üldist elektrivõrku pole ja kes seisab valikute ees, kalkuleerima, mis tuleb talle soodsam – kas maksta liitumise eest 20 000–30 000 eurot või isegi rohkem off-grid-süsteemi rajamise eest. Sest kui tahta oma elamist ka lokaalsest elektrivõrgust täielikult kütta, oleks tegemist juba suure süsteemi väljaehitamisega või siis oleks vajalik võrguelektri toetus.

„Väga keeruline on arvestada, et elamise põhiküttena on ainult päikese- või tuuleelekter,“ nendib Rein Pinn. „Kaljuste tahab seda Naissaarele teha, aga see eeldab ikkagi seda, et ta kolmel-neljal talvekuul saab vajamineva elektri generaatorist.“

Rein Pinn pakub alternatiivse lahendusena välja variandi, et päike ja tuul toidavad kodumajapidamises vajalikke seadmeid ja küte tuleb näiteks pelletikatlast. Ja n-ö tagala kindlustamiseks oleks olemas ka generaator.

10 nõuannet algajale elektritootjale

• Tee selgeks oma vajadused.
• Arvesta, kui suur on sinu majapidamise elektritarbimine.
• Hinda oma võimalusi, ka seda, kuhu panna paneelid jmt.
• Enne tuuliku paigaldamist küsi naabrite ja KOV-i arvamust.
• Otsus tehtud, leia süsteemi paigaldaja ning uuri tema tausta.
• Tutvu teenusepakkuja varasemate töödega.
• Uuri ka seadmete kohta, on need näiteks mõeldud põhjamaade kliima jaoks.
• Süsteemi väljaehitamiseks tuleb teha projekt, konsulteerida asjatundjatega, tutvuda komponentide garantii- ja hooldustingimustega, süveneda paigaldusjuhenditesse.
• Edasised laiendamisplaanid tasub juba alguses läbi mõelda ja nendega arvestada.

Allikas Rein Pinn

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.