Elektriautod Harju sotsiaaltöötajatele – ilus algatus näitab hääbumise märke (0)
Article title
Peagi müüki minevad elektriautod Jõelähtme vallamaja kõrval. Foto Signe Valdmann

Kaheksa aasta eest Harjumaa omavalitsuste sotsiaaltöötajatele antud 30 elektriautost 27 on endiselt rivis. Probleemid akude laadimise ja väikese sõiduraadiusega on aga paljud omavalitsused viinud elektriautodest loobumise otsuseni.

2011.–2012. aastal sai Eesti vabariik CO2 kvoodimüügist Mitsubishi MiEV elektriautod, millest 384 jagati sooviavalduste alusel kohalikele omavalitsustele. Neist 30 anti Harjumaa omavalitsustele väljaspool Tallinna linna.

Elektriautosid said 18 omavalitsust: Aegviidu vald (1), Anija vald (1), Harku vald (1), Jõelähtme vald (3), Keila linn (2), Keila vald (2), Kose vald (2), Kuusalu vald (3), Kõue vald (2), Loksa linn (1), Maardu linn (2), Raasiku vald (2), Rae vald (2), Saku vald (1), Saue linn (1), Saue vald (1), Vasalemma vald (1) ja Viimsi vald (2).

Kõik ei soovinudki

Sugugi kõik Harjumaa omavalitsused ei soovinud elektriautosid. Nii näiteks keeldusid Kernu vald, Kiili vald, Nissi vald, Padise vald ja Paldiski linn.

“Kernu vald ei soovinud. Me pidasime omavahel nõu ja jätsime selle otsuse sotsiaalnõuniku teha. Tema arvas, et temale seda vaja ei ole,” meenutab endine Kernu vallavanem Enn Karu.

“Sest me hoolime oma sotsiaaltöötajatest. Nende töö on niigi keeruline ja ei ole vaja mingit täiendavat autojama tekitada,” põhjendab Kiili vallavanem Aimur Liiva.

“Me ei usaldanud elektriautot. Vaatasime selle tehnilisi andmeid. Maal ja eriti talvel ei tundunud elektriauto võtmine väga mõistlik, eriti see pisike MiEV, mida pakuti,” meenutab endine Nissi vallavanem Peedo Kessel.

“Padise vald ei võtnud. Meil oli nii suur territoorium ja ta ei oleks end siin õigustanud. Tol momendil polnud siin veel laadimispunkti ka,” räägib endine Padise vallavanem Leemet Vaikmaa.
Sama põhjuse toob esile endine Paldiski linnapea Jaanus Ilumets: “Meil ei olnud tollel ajal lähikonnas mitte ühtegi laadimispunkti.”

Sobib linnakeskkonda

Kaheksa aastat hiljem on saadud 30 elektriautost liikvel veel 27. Neid kasutavad 12 omavalitsust. Rahul ollakse eeskätt linnades.

Loksa linna sotsiaalosakonna käsutuses olev elektriauto on praeguseks läbinud 39 400 kilomeetrit. “Loksal on auto end õigustanud, kuna on väikesed vahemaad,“ arvab abilinnapea Andres Kaskla. Samas tunnistab ta, et ühe laadimisega on läbisõit väike, talvel eriti väike.

Maardu kahest elektriautost üks on sotsiaalmaja kasutuses, teine linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna käes. Neist üks on praeguseks läbi sõitnud 39 174 kilomeetrit, teine lausa 110 020, mis on ilmselgelt Harjumaa rekord.

“Probleeme on esinenud külmal ajal, kui akude kestvus on väga lühiajaline ning selle tõttu on olnud keeruline teha pikemaid sõite,” arvab Maardu avalike suhete juht Jelena Katsuba. “Kõige paremini sobib variant, kus omavalitsusel on kasutada nii elektriauto kui tavaauto.”

“On kindlasti õigustanud linna piires sotsiaaltöö tegemist,” arvab Keila kahe elektriauto kohta linnavalitsuse sotsiaalnõunik Piia Peterson. Nende läbisõidud on 35 650 ja 58 520 kilomeetrit. “Probleemid on talvel, siis peab alati arvestama, kui palju auto laetud on ja väga kaugele ei saa sõita. Ka ei julgeta siis salongi soojendust väga sisse panna, sest see koormab akut,“ tunnistab Peterson.

Saue linna elektriauto on praeguseks läbinud 52 400 kilomeetrit, Saue vallale soetatud masin 56 000 kilomeetrit. Haldusreformi järel sõidavad mõlemad autod ka endiste Kernu ja Nissu valla aladele, sest see kõik on osa Saue ühendvallast.

“Väga külma ilmaga ei käivitu üldse. Aku laetus on madal, salong külm,” kirub Saue vallavolikogu esimees Harry Pajundi. Samas peab ta elektriautot rentaablimaks kui bensiiniautot. “Laadimine on mugavam kui tankimine ja ülalpidamine on hoopis odavam.”

Enam-vähem rahul

Lääne-Harju vald kasutab siiani Keila ja Vasalemma vallalt pärandiks saadud kolme elektriautot, mille läbisõidud on 91 574, 54 659 ja 11 700 kilomeetrit. “Autoakud on aastatega võimsust kaotanud ning seoses sellega on ka laadimisvajadus sagedasem ja teekonna pikkuse võimalikkus lühem,” teatab valla sotsiaalabiosakonna juhataja Anneli Sert.

“Kindlasti on elektriautod ennast õigustanud ja teenusepakkumist on saanud suurendada. Positiivne on minimaalne “kütusekulu”,” arvab Sert siiski.

Anija valla sotsiaaltöötajate kahest elektriautost üks on läbinud 31 096, teine 56 312 kilomeetrit. “Elektriauto sobib lühemate maade läbimiseks ja siin “küla” vahel sõitmiseks õigustab ta ennast täielikult,” teatab vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Airi Hõrak. “Suurim probleem on see, et külmal ajal auto ei lähe soojaks ning maksimaalse soojenduse sisselülitamisel on läbisõit kilomeetrites väga väike.”

Raasiku valla elektriautod on praeguseks läbi sõitnud 30 000 ja 69 000 kilomeetrit. Valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Juta Asuja sõnul on need autod ennast kindlasti õigustanud.

Samas tunnistab Asuja probleeme: “Akud ei pea vastu. Talvel pikemate sõitude puhul ei ole võimalik soojendust sisse lülitada, sest siis aku ei kesta.” Seetõttu hangib Raasiku vald asemele bensiini-diisliautod. Põhjuseks on ka odavam soetamishind.

Kuusalu valla kolme elektriauto kilometraaž jääb 40 000 ja 78 000 vahele. “Keskuses (linn, alevik) on elektriautod omal kohal. Pikemate vahemaade läbimiseks maapiirkonnas nad ei sobi – akud ei pea vastu, laadumispunkte metsa vahel ei ole,” arvab hoolekandespetsialist Aivi Karp. “Maapiirkonnas on igati õigustatud bensiini- või diiselmootoriga autod, eriti talvisel ajal.”

Loobuvad elektriautodest

Kose valla sotsiaaltöötajatel on pärast ühinemist Kõuega lausa neli elektriautot, mille läbisõit jääb 50 000 ja 90 000 vahele. “Põhiliseks probleemiks autode kasutamisel on nende vähene läbisõit ühe laadimiskorraga. Kose vallas on vahemaad päris suured ja koduhooldustöötaja töö eeldab pidevat sõitmist,” selgitab sotsiaalnõunik Merike Pihla.

“Autod on hakanud ka lagunema ning remontimise vajadus on oluliselt sagenenud. Seetõttu oleme otsustanud koduhooldustöötajatele osta hankega uued bensiiniautod,” jätkab Pihla. Elektriautod jäävad osaliselt Kose päevakeskuse kasutusse, sest päevakeskuse läbisõidud on väiksemad võrreldes koduhooldustöötajatega.

Jõelähtme valla kolme elektriautot on kasutanud sotsiaaltööspetsialist, lastekaitsespetsialist ning koduhooldustöötaja, masinate läbisõidud jäävad vahemikku 43 000–65 000. Vallavalitsusel on plaan aga kaks elektriautot lähiajal müüki panna.

“Peamisteks probleemideks väljaspool asulaid sõites on auto jõudluse kiire langus. Optimaalselt ja ökonoomselt sõites kulub liiga palju aega. Lubatud tavakiirusel maanteel sõites ei saa pikki sõite teha,” selgitab Jõelähtme valla sotsiaalnõunik Kristiina Välba.

Rae valla sotsiaalkeskuse kasutuses oleva kahe elektriauto läbisõiduks on 41 112 ja 45 003 kilomeetrit. Neist on plaan nüüd loobuda. “Külmemate ilmadega ei pea akud vastu. Autod ei lähe seest soojaks. Sõita saab 40 kilomeetrit. Eesti kliimas aastaringseks kasutamiseks ennast päris ei õigustanud. Samuti on teljevahe kitsas ning vaade piiratud,” kurdab Rae abivallavanem Jens Vendel.

Harku valla elektriauto on läbinud peaaegu 80 000 kilomeetrit, kuid sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tiia Spitsõn leiab probleeme hulgi: pagasiruum on väike, ratastool ei mahu autosse, kuid autosse ei mahu ka kipsis jalaga inimene ja korpulentsem inimene, halbade teeoludega ei pääse abivajajani. “Et kliente teenindada, selleks on olnud sageli vajalik kasutada teist autot.”

Jõudsid juba loobuda

Viimsi vald taotles ja sai kaks elektriautot, mis anti sotsiaalosakonna kasutusse. Omavalitsus andis elektriautod riigile tagasi juba 2015. aasta detsembris.

“Sel perioodil, kui Viimsi vald autosid kasutas, oli kõige suurem murekoht talvisel perioodil lühike aku kestvus. Soojendusega sai sõita vaid 50 kilomeetrit. Pikemaid sõite oli pea alati tarvis planeerida mõne teise autoga,” selgitab Viimsi vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tõnu Troon.

Saku valla koduhooldustöötajate sõiduvahendiks hangitud elektriautoga sõideti seitse aastat. “Elektriauto ei ole enam kasutuses 2019. aasta suvest, kui auto laadimismoodul rikki läks ja selle remontimine ei olnud majanduslikult otstarbekas,” meenutab Saku valla sotsiaalhoolekandeteenistuse juht Eike Hunt.

“Saku valla piires õigustas elektriauto ennast hästi, kuna vahemaad ei ole pikad. On oluliselt odavam sõita, kuid talvel külma ja lumega oli probleeme – esiklaas jääs, auto külm,” lisab Hunt.

Harjumaa sotsiaaltöötajate elektriautod 2020

Anija vald – 2
Harku vald – 1
Jõelähtme vald – 3
Keila linn – 2
Kose vald – 4
Kuusalu vald – 3
Loksa linn – 1
Lääne-Harju vald – 3
Maardu linn – 2
Raasiku vald – 2
Rae vald – 2
Saue vald – 2

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.