Ei elukeskkonda ohustavatele kaevandustele! (0)

Samal ajal rohepöördega, millega kavatsetakse päästa hävingust meie planeet, ägab Jõelähtme vald kaevandusfirmade tohutu surve all. Valede otsustega võidakse seada ohtu meie turvaline elu.

Jõelähtme inimestel pole mingisugust kohustust oma kodusid ohverdada tohutute taristuprojektide huvides. Me ei pea looduselt võtma rohkem, kui me ise oma heaoluks vajame. Iga nurga ja põõsa taga ei pea olema kaevandus või karjäär.

Pärast Rail Balticu projekti väljakuulutamist saatsid kaevandusfirmad Jõelähtme valda maavarade uuringutaotlusi koguses, mis ähvardab meie kodukandi muuta auklikuks nagu Šveitsi juustu. Jõelähtme valla rahvas soovib iga kavandatava uuringuloa ja puuraugu juures kaasa rääkida.

Vahetult meie valla piiride taga kerkib suurem osa Eesti kinnisvara uusarendustest, mis paneb Jõelähtme keskkonna niigi tohutu surve alla. Olemasolevad lubjakivikarjäärid ammenduvad lähima 5–7 aasta jooksul ning ehitustöösturite silmad vaatavad just meie kodukoha poole. Rahu ja vaikust ei jätku meile praegugi kuigi palju, kuid ka see tahetakse ära võtta.

Tööstuse pidurdamatu arengu tagajärgede nägemiseks ei pea sõitma välismaale. Meedia armastab demonstreerida Ida-Virumaal asuvaid spaahotelle. Need on tõesti ilusad. Klaasist fassaadide läheduses laiub kaevandustega segi pööratud maa.

Põlevkivitööstuse jääkveest moodustunud nn helesinised laguunid on leelisejärved, milles ujumise eest isegi järvede omanik Eesti Energia inimesi hoiatab. Kuid tuleb ette ka targalt ja vastutustundlikult rekultiveeritud karjääre, mille eeskuju tuleb muuta kaevandajatele kohustuslikuks.

Jõelähtme valla üleskündmine suurte taristuprojektide nimel mõjub rängalt, sest paekivikarjääri serval elamine ei sobi rohelusega harjunud eestlasele. Kaose piirkondadest pärit rahvas seevastu on tolmu ja kivikõrbega harjunud.

Põlisrahvas ei ela kodukoha looduse pea peale pööramist üle. Eesti ja Jõelähtme pole siin erandiks, sest nii on juhtunud kõikjal maailmas.
Kaevanduspiirkonna elanikud tuuakse mujalt. Eestile võõra võimu poolt peale surutud industrialiseerimine viidi läbi Nõukogude Liidu avarustest toodud inimeste kätega.

Ehkki Eestisse sattunud tööliste arusaam maailmast erines põlisrahva omast, oli siiski tegemist meile ligilähedasest kultuuriruumist pärit inimestega. Tänu sellele, et meie baasarusaamad ühiskonnast, heaolust ja inimeste suhetest langevad kokku, saavutasime Eesti taasiseseisvumise veretult ja ehitame praegu suhteliselt pingevabalt üles meie ühist tulevikku.

Euroopa Liidu poolt survestatav uus immigratsioonilaine osutub halastamatuks. Tänapäeva geopoliitilisi reaalsusi arvestades täidetakse kaevandustega laastatud maa Lähis-Idast ja Aafrikast pärit moslemitest immigrantidega. Hüljatud kaevandusasulad Sirgalas ja Viivikonnas võivad neile tunduda hubastena.

Võõramaalaste pealetung on meile lähedale jõudnud. Pärast äsjast suhete jahenemist Aleksandr Lukašenko režiimiga, leedulased juba võitlevad Valgevene piiril ebaseaduslike immigrantidega.

Fosforiidisõja algatanud eesti noored said iga keharakuga aru, et ainuke võimalus eesti rahva, kultuuri ja keele säilitamiseks peitub meile veel jäänud puhta looduse kaitsmises.

Ma kutsun silma vaatama kõikidele töösturitele ja poliitikutele, kes kavatsevad meie kodukanti kaevandust rajada. Toome nad rahva ette, las nad räägivad oma kavatsustest, et mõista nende mõju meie elule. Üksnes silma vaatamine ja selge jutt hoiavad Jõelähtme vallas ära pingete üleskruvimise fosforiidisõja sarnasele tasemele.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.