Eestisoomlaste tegevusest (0)

Eestis elab palju soome juurtega inimesi. Peamiselt ingerisoomlased ja nende järeltulijad, aga ka soomesoomlased ja nende pered.

Enamus neist on püsielanikud, kelle sattumine Eesti alale on seotud mitmete ajaloo keerdkäikudega. Mõned iseloomulikumad ajaloohetked, mis näiteks seovad ingerisoomlasi Eestiga, on: Ingeri polgu osalemine Eesti Vabadussõjas Eesti Rahvaväe alluvuses nii siin- kui sealpool riigipiiri; osa Ingeri Narvusist (nn. Narvatagune) ja selle elanikkonnast jäigi Tartu Rahu järgselt Eestile; Tartu rahuläbirääkimistel oli üleval ka ingerisoomlaste kultuuriautonoomia küsimus; Teise maailmasõja aegne ja järgne ingerisoomlaste evakuatsioon Eestisse jm.

Väga paljude ingerisoomlaste jaoks on Eestist saanud kodu ja nende lapsed ning lapselapsed vaatavad tulevikku eestlase silmadega.
Veljo Tormise laulutsükkel “Ingerimaa õhtud” on ilmselt tuntuim visiitkaart ingerisoome kultuuri juurde tänapäeva Eestis, aga ka terves maailmas. Selle kõrval võiks aga kõlada ka ühe Eestis elava ingerisoomlanna ütlus: “Millisest aknast ma ka välja ei vaataks, ikka näen seal oma Ingerit”.

Palju sellest, mis meile on tähtis ja mida nimetame omakultuuriks, ei olegi alati teistele nähtav, vaid hoitud seestpoolt. Selle memme Ingerimaa on alati temaga ta mõttemaailmas. Lause “Minu vanaema oli / on Ingerimaalt” tekitab hetkega suure sisemise ühisosa oma vestluskaaslasega. See, mille vanaema-vanaisa on meis idanema pannud, on üha oluline.

Eesti ingerisoomlased hoiavad oma kultuuri läbi paljude ühistegevuste: iganädalased lauluproovid ja tantsuharjutused, iga-aastased üle-eestilised ingerisoomlaste laulu- ja tantsupeod, ühised tähtpäevad, teadusseminarid ja kõneõhtud, uudiste ja info jagamine facebooki kaudu jne. Läbi nende luuaksegi kogukonna tulevikku…

Tänapäevase koostöö headeks näideteks on muusikaline uuslooming (nt. Alen Veziko loodud koorilaul “Oma maa omenakukka” suurlaulik Larin Paraske sõnadele; Pärt Uusbergi heliteos “Pyhä Pihlaja” ingerisoomlaste evakuatsioonide 75. aastapäeva puhuks), mitmed ajalooseminarid Eesti, Soome ja Venemaa lektorite osalusel.

Koostamisel on ingeri murdekeele võrgusõnaraamat Eesti Keele Instituudi kaasabil ning Ingeri Järvisaari rahvarõiva-alane teos, mis põhineb ühe Eestisse jõudnud perekonna erakogul. Koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga on toimunud teadusseminar ja suur ingerialase kirjanduse näitus. Ettevalmistamisel on noorte foorumteatri idee, kiigelaulude ja mobiilse külakiige ehitamise töötuba jpm. Eeskätt vanema põlve soovile vastu tulles, on tegeldud Põllkülas asuva ingerisoomlaste sõjaaegse matmispaiga kujundamisega hooldatud kalmistuks.

Üle Eesti tegusteb 10 ingerisoome ja neli soome seltsi, mille katusorganisatsiooniks on Eesti Ingerisoomlaste Liit.

Kõiki eelnevaid koondab Eestisoome Kultuuriomavalitsus ehk ESKO, mis rajaneb juba 1925. aastal vastu võetud ja 1993. aastal uuendatud EV rahvusvähemuste kultuuriautonoomia seadusele.

Eraldiseisva akadeemilise ühendusena tegutseb Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts. Lisaks eestisoomlastele on kulutuuriomavalitsus ka eestirootslastel. Kultuuriomavalitsuse juhtivorgan ongi seaduse kohaselt kultuurinõukogu, keda valib eestisoome kogukond uuesti iga kolme aasta tagant. See kogukond tähendab mõnda tuhandet peamiselt ingerisoome päritolu ja Eesti kodakondsusega inimest.

Selle aasta 16.–18. oktoobril toimuvad taas eestisoome kultuurinõukogu valimised.Valimiste toimumise aluseks on rahvusnimekiri. Paljud ingerisoomlased ja nende järeltulijad on rahvusnimekirjaga liitunud, toetades nii eestisoome kultuuri arengut ja säilimist Eestis ametlikult tunnustatud rahvarühmana.

Kutsume soome päritolu inimesi, eriti nooremat põlvkonda kaasa mõtlema ja tegutsema! Meie kultuuritöö, valimiste ja rahvusnimekirjaga liitumise kohta saad täpsemalt teavet www.eestisoomlane.ee või ingerisoome seltside kaudu.

Eestis elab palju soome juurtega inimesi – ingerisoomlasi ja soomesoomlasi ning nende järeltulijaid.

Ühist kultuurielu üle Eesti hoiab alal igasuvine ingerisoomlaste laulu-tantsupidu, kultuurileht Inkeri, lastelaagrid, soomlaste suvepäevad jm. Rahvusvähemuste kultuurilist iseolemist on Eesti Vabariik toetanud juba 1925. aastal vastu võetud kultuuriautonoomia seadusega.
Eestisoomlaste kultuuriomavalitsuse (ESKO) juhtorgan kultuurinõukogu valiti esmakordselt 2004. aastal. Selle koosseisu kuulub 21 inimest, kes valitakse eestisoome kogukonna poolt iga kolme aasta tagant. See kogukond koosneb mõnest tuhandest peamiselt ingerisoome päritolu ja Eesti kodakondsusega inimesest.

Selle aasta 16.–18. oktoobril toimuvad ESKO kultuurinõukogu valimised. Valimiste toimumise aluseks on rahvusnimekiri.

Hea soome päritolu Eesti Vabariigi kodanik, et valimised saaksid toimuda, on vaja ka Sinu osalust!
Liitudes rahvusnimekirjaga:
• saad kaasa lüüa erinevates kultuuriprojektides
• osaleda kultuurinõukogu valimistel
• kandideerida kultuurinõukogu liikmeks
• toetada omakultuuri säilimist ja aidata meil püsida ametlikult tunnustatud rahvarühmana

Eestis on 10 ingerisoome ja neli soome seltsi, katusorganisatsioon Eesti Ingerisoomlaste Liit ning Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts. Neid kõiki koondabki Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus ehk ESKO.

Meie kultuuritöö, valimiste ja rahvusnimekirjaga liitumise kohta saad täpsemalt teavet www.eestisoomlane.ee või ingerisoome seltside kaudu.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.