Eesti traditsiooniline rahvusköök ja retseptid (0)

Eesti taasiseseisvumispäeva valguses tasub meenutada, et tegu oli äreva ajaga, vabatahtlikud kodukaitsjad olid valmis riigi eest seisma ja inimesed olid hirmunud, aga lootusrikkad. Traditsioon on heisata sinimustvalge lipp ja katta pidulaud, tasub ka paluda vanavanematel seda aega meenutada, et mälestusi edasi kanda.

Eestlased on teadupoolest põlluharimisega tegelev rahvas olnud juba ammustest aegadest, teravilja on alati kasvatatud. Seetõttu kujunes olulisimaks toiduks hapendatud taignast rukkileib, mis on eestlaste toidulaual siiani aukohal. Peale selle küpsetati karaskit, sepikut ja pidupäevadel saia. Tänapäeval on algupäraseid retsepte edasi arendatud, leivale ja sepikule on lisatud igasugu seemneid, saiadele täidiseid.

Eestile väga omane teraviljatoit on kama. Kamajahu valmistatakse keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jämedast jahust, kombeks oli seda süüa hapupiimaga. Uuendatud retseptides valmistatakse kama jogurti või keefiriga, lisatakse kamajahu kohupiimale ja tehakse eri magustoite.

Lõuna- ja Ida-Eestis söödi hapendatud kaeraputru, mis kandis nime „kiisel“ või „kile“. Puder oli taludes armastatud toit, tavaliselt valmistati see odrajahust, -tangudest või -kruupidest. Toekama toiduna söödi oa- ja hernesuppi.

Rannaäärsetel aladel jõudis lauale värske kala, sisemaa pool soolatud silk. Eripärane Eesti kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest.

Kartul tekkis menüüsse 19. sajandi lõpupoole ja on siiani pea asendamatu toit. Enne seda söödi tihti tuhas küpsetatud kaalikat, naerist ja peeti.

Laud kaetud loomade abiga

Liha oli talurahva toidulaual harv nähtus. Loomi tapeti sügisel, rupskid tarvitati kohe. Liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti sülti, mis ka nüüd traditsiooniliselt pidulaualt ei puudu. Samuti nagu jõululaual on alati tangu- või verivorst.

Rannaäärsetel aladel jõudis lauale värske kala, sisemaa pool soolatud silk. Eripärane Eesti kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest.

Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis harva.

Piimatoodetest tarvitati rõõska- ja hapupiima, võid ja kohupiima.

1920.–30. aastateks on tuntud näiteks kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Kõiki neid retsepte on tänapäeval edasi arendatud ja ükski ei puudu laualt. Maksapasteeti tehakse loomade ja ka lindude maksast, kotlette valmistatakse ka täiesti taimseid.

Karask

Koostisained ja kogused ühe vormi jaoks:

125 g kohupiima

2½ dl piima

1 muna

1 dl nisujahu

½ tl söögisoodat

1 tl soola

1 tl suhkrut või mett

2 spl (50g) võid

2½ dl odrajahu

Valmistamine

Sega kohupiim vahustatud munade, piima, soola ja suhkruga.

Lisa sulavõi ja jahu, mille hulka on segatud söögisooda.

Pane tainas võiga määritud ning jahuga ülepuistatud koogivormi.

Küpseta ahjus 180°C juures nii 30–40 minutit.

Kamavaht

Koostisained ja kogused:

200 ml vahukoort

3 sl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

400 g kohupiimapastat

3 sl kamajahu

1 tl pressitud sidrunimahla

Valmistamine

Vahusta vahukoor suhkru ja vanillisuhkruga, lisa kohupiimapasta ja maitsesta sidrunimahlaga. Kaunista marjadega. Võib lisada ka pannkoogile.

Kiluvõi

Koostisained:

100 g toasooja võid

5–6 puhastatud vürtsikilufileed

hakitud värsket tilli

Valmistamine

Haki vürtsikilud peenikeseks. Hõõru või kreemjaks, sega juurde vürtsikilu ja lisa maitseks hakitud tilli.

Serveeri mustal leival või leivakrõpsul.

Munavõi

Koostisained:

100 g toasooja võid

4 keedetud muna

soola

hakitud maitserohelist

Valmistamine

Hõõru või kreemjaks, sega juurde riivitud muna, lisa maitseroheline, maitsesta soolaga.

Serveeri näiteks leiva või sepikuga.

Fotod: Maris Aare, Harris Vo, shutterstock 
Kartuli-kiluvorm neljale

Koostisained ja kogused:

6 kartulit

1 sibul

200 g vürtsikilufileed

3 muna

50 g hapukoort

till

või

1 peotäis riivjuustu

soola

Valmistamine

Koori kartulid ja viiluta peened viilud. Haki sibul ja till. Määri

24 cm läbimõõduga madal ahjuvorm võiga.

Vormi lao esimene kiht kartuleid, peale veidi soola, järgmisena üks pakk kilufileesid, kolmandaks sibulat ja tilli.

Korda kihtide järjekorda kaks korda ja lao viimaseks kihiks veel kartuleid.

Klopi lahti munad ja lisa veidi hapukoort ja soola ning kalla vorm munaseguga üle. Kalluta vormi, et vedelik kihtide vahele voolaks. Küpseta ahjus 195 kraadi juures 45–50 minutit, kuni kartul on pehme. Raputa peale riivjuustu, küpseta veel 5–10 minutit, kuni juust sulab. Serveeri hapukoore ja rohelise sibula kastmega.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.