Eesti Sõjamuuseum sai juubeliaastal uue direktori (0)
Tänavu 95. sünnipäeva tähistava Eesti Sõjamuuseumi juhina asus kümme päeva tagasi tööle Hellar Lill. Varem asutuse nõukoja liige olnud mees soovib, et militaarlugu uurivad asutused teeksid koostööd ning rahvas neid rohkem külastaks.

Viimsi mõisas asuval muuseumil on olnud kaks algust. Aastal 1919 loodud asutuse hävitas punavõim pärast juunipööret. 1990ndatel taasloodi asutus esialgu kindral Laidoneri muuseumina. Aastast 2001 kannab asutus nime Eesti Sõjamuuseum-kindral Laidoneri muuseum.

5. novembrist juhib seda Hellar Lill “Olen hariduselt ajaloolane. Minu teemad on riigikaitse ja kaitsepoliitika kujunemine 1990ndate alguses. Varem töötasin 15 aastat kaitseministeeriumis,” ütleb mees tutvustuseks. Muuseumi tegemistega on ta hästi kursis, sest oli aastaid asutuse nõukoja liige.
“Tunnen varasemast kõiki töötajaid. Hea seltskond, kellega saab häid asju teha,” iseloomustab ta personali.

Jänku-Juss kutsub

Lille arvates on asutus arenenud nii kogude kui ka teemade poolest Johan Laidoneri isikumuuseumist heaks sõja- ja militaaloo teemamuuseumiks. Eesmärk on pakkuda mitmekülgset ja erinevatele vanuserühmadele suunatud programmi ja tuua muuseumi rohkem külastajaid. “Rahvast käib majas küll. Novembris on olnud hea külastatavus, sest äsja oli isadepäev. Koolid korraldavad siin tunde ning kõik nad on meile oodatud,” ütleb Lill. Direktori asetäitja Leho Lõhmus lisab, et lastele on olemas programm “Jänku-Juss Sõjamuuseumis”. Samuti korraldatakse matku, mille marsruudis on Laidoneride mälestusmärk, muuseum ja rasketehnika hall.

Millised on “kroonijuveelid”, mida Lill ja Lõhmus soovitavad külastajatel tingimata vaadata? “Laidoneri tuba ja tema teenetemärgid. Need saabusid Eestisse 2004 USAst. Lisatud on ka riigipea George W. Bushi kiri,” ütlevad mehed. Väga hea on ka 1920-30.-ndate kaitseväe vormide kollektsioon. Samuti on muuseumis kindral A. Tõnissoni teenetemärgid.

Laidoneride lauanõud

Olemas on ka väga üllatavaid annetusi. Nii toodi hiljuti Viimsisse osa kindral Laidoneri lauanõudest. Vahetult enne Maria ning Johani küüditamist jagas proua Maria kööginõusid rahvale. Toonase mõisa sepa järeltulija aga tõi need tagasi Viimsisse. Samas on ka mõisast pärit lühter.

“Tegelikult kogume kõike, mis on seotud Eesti sõja- või kaitseväega ning ka võõrvägedega Eestis. Ning alati ei pea tooma relvi. Ka tsiviilasjad on paljuski seotud sõjandusega,” ütleb Lill. Praegu valmistatakse ette väljapanekut nn külma sõja aegsest perioodist ja sinna on annetused oodatud.

Kas Viimsis tehakse koostööd teiste samateemaliste asutustega Harjus? Lagedil tegutseb Johannes Tõrsi rajatud Vabadusvõitluse Muuseum. “Plaanis on teha koostööd kõikide väikemuuseumidega, mis koguvad ja tutvustavad sõjaajalugu. Selleks tegutseb MTÜ Eesti Sõjaajaloo Pärand, ” ütleb vastne direktor.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.