Eesti esimeseks rohevallaks püüdleja avas toiduringluskapi (0)
Article title
Viljandis asuv toidukapp on tavapäraselt usinas kasutuses.

“Algatus tuli alt üles ehk kogukonna eestvedamisel,” ütleb Lääne-Harju valla kommunikatsioonijuht Kadri Kauksi. Lääne-Harju vald on kogukondliku toidukapiga Harjumaal üks esimesi, kes alustas kampaaniat toiduraiskamise vähendamise vastu.

Kauksi räägib, et vald läks algatusega kaasa ning toetas seda igati, seda enam, et varsti leidus ka teisi õla alla panijaid. Toidukapp on Kauksi sõnul üks väga oluline osa rohevalla ideoloogiast, mida Lääne-Harju vald proovib juurutada. Ka rohevalla mõte oli kogukonna algatus: teha Lääne-Harju vallast Eesti esimene rohevald.

Tõuke selleks andis paar aastat tagasi elu ise ehk karm kapitalism: nimelt taheti Lohusalu looduskaunitesse piirkondadesse rajada autoparklaid paarisajale autole.

Toidukapp on täis üllatusi

Kairi Niinepuu-Mark, kelle idee oli muuta Lääne-Harju vald rohevallaks, ütleb, et Lääne-Harju vallas oli pinnas rohepöördeks väga soodus.

Lisaks mitmesugustele jätkusuutlikele võimalustele on piirkond rikkalik ka loodusväärtuste poolest ning sundliidetud uue valla juhid olid uuendusmeelsed ja väärtustasid keskkonnahoidlikke ideid.

“Kõik algas sellest, et Lohusalu poolsaare munitsipaalmetsad jäid mastaapsete parklaalade alla panemata, nagu eelkäijate plaanid olid,” selgitab Niinepuu-Mark. Tänutundest tekkis soov panustada valla arengusse, Niinepuu-Mark kaasas teadusparke ja rääkis teadlastega, lisaks spetsialistidega “Teeme ära!” tiimist – kõigile tundus idee hea ning teostatav, sama arvas ka vallavalitsus ning vallavanem.

Idee valideerimiseks teostus ka mõte rohelise valla seminarist, mille käigus saadeti osalemiskutse presidendi kantseleisse. President soovis avaseminaril kindlasti osaleda ning pidas seminari avasõnad ja võttis osa ka arutelupaneelist.

Oluline on mõtteviisi juurutamine, et toit ei ole prügi, vaid väärtuslik ressurss.

Esimest rohevalla arenguetappi kirjeldab Niinepuu-Mark kui pidevat ajurünnakute aega, kus polnud mingit vahet, kes on vallavalitsusest, kes teaduspargist, kes vallakodanik – kõik tegutsesid ühe visiooni nimel. “Panime paika lühi- ja pikaajalised plaanid ning keskendusime sellele, et esialgu teostada tegevusi, millel on kohene mõju, nii et vallaelanik tunneb, et midagi on muutunud ja teistmoodi,” selgitab Niinepuu-Mark.

Tehtud ettevõtmistest võib praegu loetleda raamatukogude lauamänguringluse projekti, Targa Valiku Praktikumi teavitusprogrammi seminarid permakultuurist, toidusalu ja ürdispiraali rajamisest, jäätmemajandusest, ringmajandusest, taastuvenergialahendustest ja majade renoveerimisest ning rohevalla aastaseminaridest.

Lisaks on kokku koondatud valla ettevõtjaid, kes oma teenuseid ja tooteid pakuvad, ning loodud interaktiivne kaart valla ringmajandusalgatuste ja avalike jäätmekonteinerite kohta.

“Muidugi ka toiduringluskapid, mille esimene prototüüp on paigaldatud Laulasmaale,” ütleb Niinepuu-Mark.

Esimeses toiduringluskapis toimub õhuringlus päikesepaneeli abil, kuid kuna kapp õigustas end 100%, siis kaasati projekti ka Alexela, kelle toel ehitatakse päikesepaneelidega jahutuskapid, mis paigutatakse nii Laulasmaale kui ka Paldiskisse.

Palju on saanud aga teoks tänu sellele, et vallas leidub inimesi, kes ringmajandusprojektidesse ja rohepöördesse laiemalt on valmis vabatahtlikkuse korras oma aega ja energiat panustama ning teiseks on vallavalitsus võtnud rohevallaks saamise enda identiteediks ning panustab sellesse väga aktiivselt.

Nii Kauksi kui ka Niinepuu-Mark kinnitavad, et toidukapist ei käi toitu võtmas sugugi puudust kannatajad. “See ei ole sotsiaalne projekt, mis peaks aitama ainult abivajajaid, pigem on nii, et kui kellelgi jääb midagi üle, siis ta saab seda teistega jagada. Oluline on mõtteviisi juurutamine, et toit ei ole prügi, vaid väärtuslik ressurss,” kinnitab Niinepuu-Mark.

Tihti leiab kapist ka üllatavaid tooteid: kodumune, 125-aastast leivajuuretist, mett, kodutehtud leiba ja muud.

Kappi hooldavad vabatahtlikud ning ka inimesed, kes sealt toitu võtavad või sinna viivad. Mõne meetri kaugusel on ka biokomposter, kuhu saab viia toiduained, mis on värskuse kaotanud.

Niinepuu-Mark ise on agar toidujäätmete vastu võitleja, näiteks ostab ta tihti aegumiskuupäevale lähedasi tooteid, et vältida nende prügisse sattumist, sügavkülmutab tooteid, mida saab hiljem soojendada rösteris või ahjus. Biojäätmetest loob ta mulda kodukompostris.

Ka lastele on ta sarnaseid põhimõtteid õpetanud.

Rohevald algas parklast

Kauksi kirjeldab, et Lohusalu parkla rajamise plaan oleks kaasa toonud tohutu metsaraie ning kõik muu sellega kaasneva. “Grupp kodanikke oli sellele tulihingeliselt vastu ning loomulikult ei läinud see ka õnneks läbi,” kirjeldab Kauksi. Pärast seda tegigi grupp vallaelanikke eesotsas Kairi Niinepuu-Margiga ettepaneku luua Eesti esimene rohevald, kus hoitaks nii kultuuri kui ka loodust.

“Vald toetas seda ideed ning lubas koos igasugu projekte teha. Nii on meil ka läinud. Laulasmaa toidukapp on üks väike, ent samas väga oluline osa sellest,” kirjeldab Kauksi. Tema sõnul osales Lääne-Harju vald ka rohetiigri akadeemias, kus nõustati ja juhendati, kuidas oleks kõige parem roheteemat algatada ning turundada. Muu hulgas olid loengud toiduraiskamisest ning -jäätmetest.

“Me võtsime kitsamalt fookusesse haridusasutuste toitlustuse,” selgitab Kauksi, kelle sõnul on haridusasutustes tekkivate jäätmete hulk päris suur. “Lapsed ei söö ju sageli taldrikuid tühjaks, mis tähendab, et tohututes kogustes visatakse toitu ära,” ütleb Kauksi ning lisab, et juunikuus korraldati valla koolide kokkadele motivatsioonikoolitus – nad kutsuti õhtusöögile, kus professionaalne kokk rääkis, kuidas järelejäänud toitu saaks järgmiseks toidukorraks valmistada selliselt, et ei oleks mingeid mööndusi kvaliteedis ning toit vastaks kõigile nõuetele.

Kõige värskema uuringu tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas.

Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kilogrammi toidujäätmeid aastas. Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris.

Päikesepaneelidega toidukapp

Projekti üks partner on eestimaine energiaettevõte Alexela, kes on aidanud toidukappide soetamisega. Alexela kaubanduse ja turunduse valdkonna juht Tiiu Valk räägib, et keskkonna- ja kogukonnaprojektid on juba aastaid töös, seda nii jätkusuutlike kütuste tankimistaristu loomisega kui ka on autosõitjate jaoks loodud mugav võimalus oma tankimistelt loodusele tagasi anda, annetades igalt tangitud liitrilt ühe sendi keskkonnamõjude heastamiseks. Kannab see initsiatiiv nime kogukonnaprogramm.

Rohelise valla entusiastid koos Laulasmaa toidukapiga, mille kohalikud on hästi vastu võtnud. Peagi plaanitakse avada toiduringluskapp Paldiskis. Fotod erakogu 

“Oleme kogu aeg mõelnud, et tahame muutuda kogukondlikumaks, et olla inimestele lähemal,” sõnastab Valk. Lääne-Harju vald võttis Alexelaga ise ühendust ning rääkis, kui hästi on läinud toidukapiga Laulasmaal.

“Nad küsisid, kas me oleme nõus õla alla panema, see kontseptsioon haakus väga hästi meie enda plaanidega,” selgitab Valk, “sealt sündiski mõte toetada valla algatust soetada toidukapid Laulasmaale ja Paldiski linna.”

Kapid olid üsna kallid, sest initsiaatorid soovisid, et kappidel oleks ka jahutussüsteem, et seal saaks hoida ka jahutatud kaupa. Alexela oli suure rõõmuga nõus abistama kappide soetamisel.

“Meie tugi ongi rahaline, et anda kogukonnale võimalus ringmajanduse tekkimiseks,” ütles Valk. Ta kinnitab, et esimesed sammud ei ole kunagi kerged.

“Kui on olemas juba edulood, siis on kindlasti ka toetajaid,” tõdeb Valk. Lisaks rahale aidati Lääne-Harju entusiaste ka kogemusega. Valgu sõnul said Alexela inimesed kõigest olulisest väga kiiresti aru: neile ei pidanud algusest peale seletama, miks selline mõte oluline on.

Heneli Lamp Selverist räägib, et Laulasmaa toidukapp on esmakordne koostööformaat ning ilmselt ka tänu sellele, et see asub Selveri vahetus läheduses. Ta räägib, et MTÜ Roheline Vald pöördus Selveri poole mõttega, et kui peaks midagi üle jääma, kas siis on huvi nendega koostööd teha toidupäästmise eesmärgil ning keskkonnasõbraliku eluviisi toetamisel.

“See oli meie jaoks uudne suund, sest seni oleme koostööd teinud annetamise kontekstis,” selgitab Lamp. Selge on see, et annetada saab ainult “kõlblik kuni” märkega tooteid, “parim enne” märgistusega kaupa ei ole toidukappi mõtet panna.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.