Eesti elanike terviseseisund on paranenud (0)
Article title
Keskmine oodatav eluiga Eestis, 1989–2021

Eesti elanike keskmine oodatav eluiga pikenes aastatel 2000–2020 meestel 8,5 ja naistel 6,4 aasta võrra, mis oli sellel perioodil kõige järsem oodatava eluea kasv Euroopa Liidus.

Keskmine oodatav eluiga sünnimomendil on üks enim kasutatud mõõdikutest rahvastiku terviseseisundi hindamisel. Ehkki vahe ELi keskmisega vähenes oluliselt, jäi oodatav eluiga Eestis ELi keskmisest siiski kaks aastat lühemaks.

Ühest selgitust ei ole

„Ühest selgitust kiirele eluea suurenemisele viimase 20 aasta jooksul on raske välja tuua, ühelt poolt on kaasa aidanud kiire majanduskasv, inimeste elujärje paranemine ja oluliselt suurenenud ressursid tervishoiule. Tervishoiu tõhususe kasvu heaks näiteks on vähisuremuse langustrend vaatamata vähihaigestumise jätkuvale kasvule,“ ütles tervise arengu instituudi (TAI) juhtteadur Mall Leinsalu (pildil).

Teiselt poolt pole tema sõnul elujärje paranemine iga kord soovitud eluviisi muutusi kaasa toonud. „Ehkki tänu tõhusale tubakaennetusele on igapäevasuitsetajate osakaal rahvastikus langenud, on ülekaaluliste ja rasvunute protsent oluliselt kasvanud, asendades seeläbi ühe riskiteguri teisega,“ märkis Leinsalu.

Juhtteaduri selgituste kohaselt on pikaajalises vaates eluea kasvu enim panustanud vereringeelundite haigustesse suremuse oluline vähenemine, samuti suremuse vähenemine õnnetuste, vigastuste ja mürgistuste läbi.

Vanusele kohandatult moodustavad vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ning õnnetustest, vigastustest ja mürgistustest põhjustatud surmad umbes 80 protsenti kõigist surmapõhjustest. Kõik need põhjused on tihedalt seotud eluviisi teguritega, nagu suitsetamine, alkoholitarbimine, vähene liikumine ja istuv eluviis.

Alkoholitarbimise vähendamises pole Leinsalu väitel tubakaga sarnast läbimurret olnud, sest see on olnud sõltuv sissetulekute ja hinna vahekorrast ning kasvanud sissetulekute suurenedes, millega on omakorda kaasnenud alkoholisõltuvate surmade kasv.

Koroona vähendas oodatavat eluiga

Sarnaselt teistele ELi riikidele vähenes oodatav eluiga koroonapandeemia ajal ka Eestis. Aastatel 2019-2021 oli eluea langus meestel 1,7 ja naistel 1,4 aastat. 2021. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 72,8 aastat, naistel 81,4 aastat. Lisaks üldisele eluea mahajäämusele on meeste ja naiste eluea vahe (8,6 aastat) Eestis kolme aasta võrra suurem kui ELis keskmiselt.

„Lisaks COVID-19 surmadele panustasid eluea vähenemisse ka vereringeelundite haigustest põhjustatud surmad, samuti alkoholiga seotud surmad. Kui 2020. aastal olid tõenäoliselt esiplaanil vaimse tervise ja toimetulekuga seotud tegurid, mis muuhulgas võisid soodustada alkoholi liigtarbimist ja sellega seotud surmasid, siis 2021. aasta puhul võib eeldada, et lisaks COVID-19 otsesele mõjule on eluea langusele kaasa aidanud nii plaanilise ravi piiramine kui ka COVID-19 läbipõdemise kaugemad tagajärjed,“ ütles Leinsalu.

KOMMENTAAR

Iga Eesti elanik tarvitab iga päev vähemalt ühte ravimit

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna statistikabüroo spetsialist Janne Sepp

Eesti ravimituru rahaline maht on läbi aastate olnud tõusutrendis, ravimite käive oli üld- ja haiglaapteekides 2021. aastal kokku 417 miljonit eurot. Selle summa sees on haiglas kasutatavad ravimid, mille eest patsient ise ei maksa, ning pea 90 protsenti käibest moodustavad retseptiravimid, mille kompenseerimisel on tähtis osa haigekassal. Jagades selle summa kõigi Eesti elanike vahel, saame kulutuseks ravimitele ühe elaniku kohta aastas 314 eurot, millest inimese enda osa oli 110 eurot.

Ravimitele tehtud kulutused pole aga parim viis ravimitarbimise hindamiseks. Näiteks on kasvajate- ja viirusvastased ravimid väga kallid, ent nende kasutamine ei ole nii laialdane kui näiteks südameveresoonkonna ravimitel. Seepärast on Maailma Terviseorganisatsioon välja töötanud mõõdiku päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas, mis aitab välja arvutada, mitu elanikku tuhandest tarvitas mõnda ravimit (selle tavapärases annuses) iga päev. Selle rehkenduse järgi tarvitab iga Eesti elanik iga päev vähemalt ühte ravimit. Kõige rohkem kasutatakse südameveresoonkonda, ainevahetusse ja närvisüsteemi toimivaid medikamente.

Kõige enam tarvitatakse Eestis retseptiravimitest vererõhu- ja kolesteroolialandajaid ning käsimüügiravimitest südameaspiriini ja valuvaigisteid. Kokku turustati 2021. aastal Eestis ligi 4500 erinevat ravimipakendit.

Lisaks inimestele kasutatakse ravimeid ka loomade raviks. Eelmisel aastal ulatus veterinaarravimite turumaht 16 miljoni euroni ja kõige enam kasutati parasiidivastaseid ravimeid.

Ravimite kasutamise andmeid kogub ravimiamet nii apteekidelt kui ka ravimite hulgimüüjatelt.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.