Droonide sõda Saue linna moodi (0)
Kiirelt õhus vihisevad droonid, läbisõit rajal ja õhus asuvatest takistustest ning ekraanile pilti näitavad kaamerad pole mitte kaader mõnest ulmefilmist, vaid tavaline pilt Saue siserajalt. Pärnasalu tänaval asuvas automudelirajal treenitakse ning võisteldakse jaanuarist droonidega.

Automudelismi klubi alustas Pärnasalu tänav 31 asuvas kunagise Zoovetvaru teisel korrusel tööd kolm aastat tagasi. “2014 oli rada ja ruum ehitusplatsi moodi. Nüüd on juba valmis ja Saue HOBIzones käivad võistlused mudelautodele. On toimunud Eesti võistlusi, lastering töötab neljapäeviti väga hästi,” räägib klubi juhendav Tõni Lattik.

Alates jaanuarist laiendati aga siserajal ampluaad ning alustati droonide võistlustega. “Minul lennumasinaid ei ole. Minule piisab maal ja rajal liikumisest. Aga drooniasju teab hästi Rando Mere,” ütleb Lattik.

Mere räägib, et rajal sõidab kuni kaheksa mudelautot. Droonidest pääseb korraga võistlema vaid neli lennumasinat. “Rohkem mahuks küll sõitma. Aga siis hakkavad videosagedused teineteist segama. Seinale näidatakse nelja kaamera pilti,” seletab Sauel elav Mere.

Võistlusmasinad kergemad

Tavainimene teab video- või fotodroone. Võistlusdroonid erinevad nendest. “Ühed on ehitatud selleks, et kaamera saadaks maale võimalikult hea kvaliteediga jäädvustuse. Teine on ehitatud puhtalt kiirusele ja on väga kerge. Kaamera on küljes, aga see on juhtimiseks, mitte hea pildi edastamiseks,” selgitab Rando Mere.

Ta lisab, et jõudis võistlustele läbi fotodroonide. “Mullu suvel kutsuti proovima ja meeldis. Kuid sügisel läks ilm kehvaks. Siis tekkis mõte korraldada sõidud sees, kus on kuiv ja tuulevaikne,” meenutavad Mere ja tema fotograafist elukaaslane Karola Koopuu. Esimesed kaks etappi Saue HOBIzones on peetud, kolmas etapp toimub veel sellel kuul.

Droonide raamid, mootor ja tiivikud. 

Mere seletab, et vanuseklasse pole. Sõidetakse hoopis droonide kaalu järgi. Siseruumides on klassid kuni 150 grammi ja kuni 250 grammi. Õues võisteldakse ka kuni 500-grammiste droonidega. “Aga need nõuavad rohkem ruumi ja on ohtlikumad. Loomulikult on siserajal rahva ja raja vahel turvavõrk. Droonide tippkiirus on üle 150 km/h,” räägib Mere.

300-400 eurot

Sõidetakse läbi väravate ja laes rippuvate rõngaste. Võistlusaeg on täiskiirusel kuni kaks minutit. Piloot jälgib prillidest vaid minikaamera pilti ning juhib lendu puldiga.

Droonide osi saab osta, kuid neid ehitatakse ka ise. Mõned plastraamid on näiteks Eestis disainitud, 3D prinditud, lisatud nurkade tugevdused ja seejärel kokku pandud. “Aga ma soovitan enne kogenud droonilennutajalt küsida, mida ja kust soetada. Lihtne on kulutada raha vale asja peale,” õpetab Rando Mere.

Õhus oleva osa hind jääb vahemikku 100-200 eurot ja videoprillide hind on vahemikus 50-500 eurot. Puldi saab soetada ka 50 euroga, kalleimad maksavad mõnituhat eurot. “Meil on kuni 300-eurosed puldid, mis juhivad ja töötavad väga hästi. Seega pole see hobi ülikallis ja 300-400 euroga saab komplekti ning varustuse vedamiseks sobiva kohvri kätte,” ütleb Rando Mere.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.