Armasta oma keha 1. (0)

“Inimene saab muuta ennast ainult siis, kui ta ise seda tahab, kui ta on sisemiselt valmis muutusteks ja on valmis selleks ka pingutama. Jutud igasugustest keha korrigeerivatest imeretseptidest või imedieetidest on pehmelt öeldes valed.”

Nii kõneleb personaaltreener Ketlin Kuuskne. Treenerina ootabki ta treeningutele ja koolitustele inimesi, kes on endale selgeks teinud, et tahavad oma elus midagi muuta ja on valmis selleks midagi tegema, muutustesse panustama. “Palju on inimesi, kes soovivad oma elus näha muutusi, aga pole valmis midagi nendeks ise ära tegema. Sellised inimesed loodavad, et treener annab paar imenippi ja nende elu muutub. Loodetakse kiireid tulemusi, kiireid lahendusi,” teab treener. Tegelikult on vastupidi – kehale tuleb pakkuda kvaliteeti nii toitumise kui ka pidevate treeningutega. Tulemused tulevad siis kindlasti, tulevad küll pikema aja jooksul, aga on selle eest püsivad, kestavad kauem, olles praktiliselt eluaegsed.

Ainult terve keha on ilus keha

“Ülekaalulise inimese puhul ei saa kunagi rääkida heast tervisest. Kui tervis on korras, siis saavad ka muud asjad korda.” Nii kõneleb noor naine, kes on alates 12. eluaastast (siis küll seda endale veel täpselt teadvustamata) tundnud järjekindlalt huvi toitumise ja tervise, tervise ja treeningute omavaheliste seoste vastu.

“Lapsena ei olnud mul diagnoositud ülekaalulisust, aga ometi tekkis mul kinnisidee, et olen paks. See keeras mu peas palju sassi – hakkasin proovima kõige erinevamaid dieete. Samal ajal hakkasin käima regulaarselt jooksmas,” meenutab nüüdne litsentseeritud personaaltreener. Nii juhtuski see, mis paratamatult juhtuma pidi – näljutamine ja regulaarsed tugevad treeningud viisid küll kehakaalu languseni, aga…

“Koos kaaluga kadus ka tervis, näljutasin ennast alakaaluliseks. Kui sain aru, et iseenda näljutamine laastab tervist, hakkasin hirmuga sööma. Aga kuna olin pikalt kannatanud alatoitluse käes, siis hakkas keha sama suure hirmuga endale varusid korjama. Mõne aja pärast aga mõtlesin, et see, mis keha poolt korjatud, peab jälle kaduma, hakkasin uuesti nälgima,” meenutab Ketlin Kuuskne keerulisi eksperimente omaenda kehaga. Keerulised olid need seda enam, et meedias jagatakse tavaliselt vaid ühesuunalist teavet: kes tahab kaalust alla võtta, söögu vähem ja siis veel vähem. Ei räägita üldse sellest, mis juhtub, kui sööd liiga vähe.

Sõin, nutsin, oksendasin

“Selle uue näljutamise ringiga ei toimunud enam aga kaalu langust, sest keha on tark: kui keha tunnetas, et hakkab jälle vähem toitu saama, hakkas ta varusid, rasva polstriks koguma,” meenutab Ketlin oma läbielatut.

Võib vaid aimata, millisesse vaimsesse seisu, sügavasse stressi satub inimene, kes ennast näljutades samal ajal veel kõvasti treenib, aga tulemust ei tule. Õigemini lähevad tulemused hullemaks – kehakaal kasvab.

“Kui olin 18, siis hakkasid mul käima buliimiahood, enamus aega näljutasin ennast, seejärel tulid söömasööstud, mille järel aga nii suur ahastus ja süümepiin, et läksin tualetti, ajasin näpud kurku ja oksendasin kõik välja. Siis aga meenus, et täna mul oli ju see lubatud patu päev, läksin uuesti kööki, sõin seda teist ja kolmandat. Siis aga tundus, et ülearu sai, sõin liiga palju. Ja kiiresti tagasi tualetti, nutma ja oksendama. Sõin, nutsin ja oksendasin,” võtab Ketlin Kuuskne kolme sõnaga kokku selle perioodi oma elust.

Kuidas nõiaringist pääseda?

Loomulikult küsib iga endast natukenegi hooliv inimene, kuidas sellest nõiringist lõpuks välja murda?

“Uurisin kirjandust kuni lõpuks jõudsin selleni, et tõde oli kuskil minu kahe äärmusliku käitumise vahepeal: inimene peab sööma piisavalt palju, energia ja erinevad toitained on kehale kõik hädavajalikud; kui keha toitub tervelt ja normaalselt, siis teeb keha ka koostööd sinu “MINA-ga”. Saab ilusaks,” kõneleb Ketlin Kuuskne, kes on edukalt osalenud Eesti meistrivõistlustel kulturismis ja fitnessis.

Et tarbida aga parajalt, on välja töötatud tervislikud menüüd, mis arvestavad inimese kehakaalu, pikkust, vanust ja oletatavat energiavajadust. Erinevatel eluperioodidel on inimese energiavajadus vägagi erinev. Menüüst kinni pidamiseks ja tervislikuks toitumiseks on vaja aga toiduaineid üsnagi täpselt kaaluda.

“Kui jõudsin tõe juurde, et ilusat figuuri ei aita saavutada mingid imedieedid, vaid mitmekülgne, põhjendatud kogus tervislikku toitu, hakkasin oma toiduaineid kaaluma. Olin mõni aeg numbritest ja kaalumisest täiesti sõltlane; kui ei saanud oma toiduaineid kaaluda, sattusin paanikasse,” muigab personaaltreener oma kunagiste pingutuste üle. Täna on ta targem – ka toiduainete kaalumine menüüs olevate kaalunumbrite järgi peab toimuma mõistuspäraselt. Vaja on mõistlikud portsjonid paika saada ja edaspidi neid juba silma järgi hinnata – ei ole vaja enam nii pingeliselt tabeleid ja numbreid jälgida.

“Olles selle kõik ise üle elanud, tahan nüüd teisi õpetada, et nemad ei peaks nii ekstreemselt tulemusteni jõudma,” põhjendab Ketlin Kuuskne oma valikut personaaltreeneri ameti kasuks.

“Vihaga millegi vastu ei saa, saab ainult armastuse ja teadmistega,” ütleb Ketlin Kuuskne välja oma treenerikreedo.

TOIMETUSELT:

Harju Elul on personaaltreener Ketlin Kuusknega kokkulepe, et avaldame igas kalendrikuus ühe artikli tema kogemustest erinevatel teemadel – tervislikust toitumisest, eesmärkide seadmisest, treeningutest jõusaalis jne. Eesmärk: jaanipäevaks trimmi.

 

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.