Apteegikettide juhid on reformi suhtes kriitilised (0)
Article title
Benu Apteegi tegevjuht Kaidi Kelt. FOTO: Benu

Harjumaal väljaspool Tallinnat domineerivad neli apteegiketti – Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek, kellega on rohkem või vähem seotud maakonna 51 apteegist 48. Et reform tabab kõige valusamalt  ketiapteeke, on nad selle suhtes kriitilised, samas kui proviisoritele kuuluvad väiksemad apteegid leiavad reformi kohta kiidusõnu.

Apteegibuumi käigus on apteekide koguarv Harjumaal väljaspool Tallinnat tõusnud 51-ni, mida apteegirefom nüüd ähvardab kahandada 14 peale.

Mida ikkagi tähendab apteegireformi nõue, et alates 1. aprillist 2020 peab üldapteekides enamusosalus kuuluma proviisoritele ning et ravimite hulgimüüjate jaoks on sellest kuupäevast keelatud ka vähemusosalus.

Suured kimbatuses

Apotheka silti kannavad Harjumaal 16 apteeki. Praeguse hetke seisuga vastavad neist reformi nõudmistele kõigest kaks – Tabasalu Tervisekeskuse Apteek ja Laulasmaa Apteek.

“Vastavalt ravimiseadusele peavad hiljemalt 1. aprilliks 2020 tänased mitteproviisoritest apteegiomanikud oma apteegid kas proviisoritele maha müüma või sulgema,” selgitab Apotheka juhatuse liige Marika Pensa diplomaatiliselt.

Benul apteegiketil on Harjumaal samuti 16 apteeki, millest reformi nõudmistele vastavad pisut enam ehk neli: Aegviidu Apteek, Kehra Linnaapteek, Loo Apteek ja Laagri Apteek.

Benu Apteegi tegevjuht Kaidi Kelt on reformi suhtes äärmiselt kriitiline: “Tegemist on olukorraga, kus segaste ja põhjendamata eesmärkide nimelt võetakse seaduse jõuga ühtedelt ettevõtetelt nende vara ja mängitakse see teistele kätte. Lisaks ebaõiglusele on probleem selles, et neid teisi, proviisori haridusega ettevõtjaid vajalikul hulgal ei ole.”

Reform arusaamatu?

Euroapteegi kümnest apteegist vastavad reformi nõuetele praegu viis: Keila Rõõmu Apteek, Mahlamäe Apteegi Haruapteek Kiili alevikus, Kallavere Apteek, Ehitajate Tee Apteegi Haruapteek Jüris ja Saue Ladva Apteek.

“Meie kaubamärgi all on Harjumaal rohkem kui viis apteeki, mis vastavad nõuetele,” väidab Euroapteegi juhatuse liige Helis Selge, kuid ei täpsusta, millised need on.

“Ma ei oska öelda täna, kuidas me olukorra lahendame. Me töötame selle nimelt,” tunnistab Selge siis.

Kõige nukramas seisus on Südameapteek, mille kuuest Harjumaa apteegist ei vasta reformi nõuetele mitte ükski.

“Apteegireformi vajalikkus omandiküsimuse kontekstis on selgelt arusaamatu,” kurdab Südameapteekide omanikfirma Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Risto Laur.

“Apteegisektorile järelvalvet teostav ravimiamet ei ole kunagi tuvastanud probleeme seoses teenuse sõltumatuse ega kvaliteediga ning sellesisulisi kaebusi, kus saab tuua esile seose apteegiteenuse kvaliteedi ning omandisuhte vahel. Seadusandja poolt võetud kohustust viia läbi erinevad riskianalüüsid ja muu oluline sellelaadse mastaapse muudatuse jõustumisel, ei ole tehtud või siis sektori osapooltega jagatud,” väidab Laur.

Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Risto Laur. FOTO: Egerta Mändmets 
Kuuleb ka kiidusõnu

Ehkki suurte apteegikettide juhid on reformi suhtes kriitilised, kuuleb ka kiidusõnu ja seda eeskätt väiksemaid apteeke omavate proviisorite suust.

Kiisa Apteeki omava Kristi Vihermäe sõnul ei vaja tema asutus reformi käigus erimeetmeid, sest ta ise on proviisor-omanik-juhataja. “Kiisa Apteek on alati vastanud kõikidele nõuetele,” rõhutab ta.

“Apteegireform on vajalik, sest hulgimüüjatel on liiga suur sõnaõigus neile kuuluvates apteekides, mis mõjutab kogu apteegi tööd ja kaubavalikut,” arvab Vihermäe.

Raasiku Apteeki ja Raasiku Apteegi Haruapteeki Arukülas omaval Marju Rähnil on samuti proviisori kutse. Sellega vastavad ka mõlemad tema apteegid reformi nõuetele.

Rähni arvates peabki apteekide üldarv Eestis vähenema. “Linnas on viis putkat kõrvuti, ükski neist ei ole tegelikult korralik apteek. Siis karjutakse, et pannakse kinni, pannakse kinni. Pangu neli tükki kinni, tehku üks korralik. See on selle reformi eesmärk,” arvab ta.

“Ja veel põhiline on see, et ravimite jae- ja hulgimüük tuleb eraldada. Mujal Euroopas on igal pool nii,” rõhutab Rähni. “Meil on jae- ja hulgimüük veel ühe lõa otsas ja siis on esiplaanil ärilised huvid ja inimesest ei ole tegelikult kellelgi sooja ega külma.”

Rähni sõnul peab lõppema ka see, et töötajate puudusel võetakse inimene tänavalt, pannakse talle silt rinda ja siis müüb ta ravimeid. “See, et apteegileti taga on hariduseta inimene, on ebaloomulik,” ütleb proviisor.

Kiisa Apteegi omanik Kristi Vihermäe. FOTO: Aron Urb 

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.