Ämari lennubaas vaevleb ruumipuuduses (1)
Ämari lennubaasist on viimastel aastatel saanud rahvusvaheline lennuväe väljaõppekeskus. See aga nõuab lisainvesteeringuid täiendava taristu väljaarendamiseks. Muuhulgas plaanitakse lennubaasi uut kasarmut ja lennurada.

Ämari lennubaas hakkas jõudsalt arenema pärast seda, kui Eesti võeti NATOsse. Põhiline renoveerimine tehti aastatel 2008-2012. Lennubaasi arendamisel nägi algne planeering, et lennuvälja hakatakse kasutama tsiviil-militaarlennuväljana. Ehk lennubaasi ühel ala tegutseb kaitsevägi ning teisel alal eraettevõtted ja logistikapargid. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sangi sõnul ei ole tänaseks alade planeeringud aga realiseerunud.

“Ühelt poolt ei ole leidunud ühtki erainvestorit, kes oleks huvi tundnud sellise projekti vastu. Teisalt aga on militaarlennutegevus Ämaris viimase paari aastaga oluliselt tihenenud,” selgitas Sang. Ämari baasi tegevus on militaarlendudelt oluliselt kasvanud ning seetõttu tehakse täiendava taristu arendamise plaane. Kogu lisainvesteering tehakse lennubaasi olemasoleva ala – taraga on piiratud 500 hektarit maad – piires ja tsiviillennunduse arvelt, kus mingeid arenguid ei ole toimunud. “Üks arendamise suund on baasis need alad, mis olid algselt reserveeritud tsiviillennundusele,“ ütles Sang.

Mida kavatsetakse ehitada?

Ämari lennubaasi täiendavasse väljaarendamisse panustavad Ameerika Ühendriigid 25 miljonit eurot. Selle summa eest on planeeritud rajada täiendavad hooned ja muud rajatised, tagamaks täiendavate lennuvahendite tõhus teenindamine lennubaasis. Kuigi ühte kindlat ja lõplikku plaani veel ei ole, kavatsetakse lennubaasi põhjapoole rajada lennurada ja lõunapoole midagi nõukogudeaegsete ehitiste asemele.

Õhuväe teabeohvitseri Alar Laatsi sõnul rajatakse suure tõenäosusega ka majutushoone. “Ilmselt tuleb baasi uus kasarm. Praegu on olemas umbes 40-kohaline kasarm.” Täna viibib lennubaasis igapäevaselt umbes 500 Saksa ja USA õhuväelast, kellest suur osa ööbib Tallinna hotellides. Tulevikus tahetakse vähemalt pooled liitlasriikide õhuväelastest majutada Ämarisse.

Hävituslennuk on Eestile kallis

Ämari lennubaasis angaarides on viis saksa hävituslennukit Eurofighter, mis kaitsevad Balti õhuruumi. Kuna praegu toimub Eesti ja USA õhuvägede ühisharjutus, on Ämari seisuperroonil 12 ründelennukit A-10. Eesti õhuväel on tehnikast kaks reaktiivõppelennukit Aero L-39 Albatros ja transpordilennukit Antonov An-2, mis vahetatakse välja kahe Sherpa C-23 ning neli helikopterit Robinson R44. Eesti osaleb veel NATO õhutranspordivõime programmis (SAC), mis lubab aastas sõita 35 lennutundi transpordilennukiga Boeing C-17 Globemaster.

Praegustes pikaajalistes kaitsevaldkonna arengukavades ei ole ette nähtud võimalust, et Eesti võiks osta enda hävituslennuki. “Moodsad hävituslennukid on väga ressursimahukas võime, mida Eesti-suurused väikeriigid paraku ei suuda üleval pidada,” rääkis Sang. Seetõttu peavad ka tulevikus tagama õhuruumi turvalisuse liitlased, kes täna täidavad Ämaris rotatsiooni korras õhuturbemissiooni ülesandeid.

KOHALIKUD ARVAVAD

Faina Põdra
Ämari aleviku elanik
Olen kuulnud, et lennubaas laieneb. Rahvas räägib, et lendurite jaoks hakatakse kasarmuid ehitama. Ammu juba räägitakse, et Ämari alevik kavatsetakse inimestest tühjaks teha. Aga need on ainult jutud. Kohalikele on Ämari lennubaas ebameeldivus. Reaktiivlennukid lendavad vahel hirmuäratavalt madalalt ja tekitavad müra, mis segab elamist.

Vootele Hiie
Rummu aleviku elanik
Ämari lennubaasi tõttu ei saa ükski päev rahu. Isegi Vene ajal ei olnud sellist müra nagu täna. Müra on see, mis teeb kõige rohkem muret. Laienemist olen kuulnud, aga see mulle ei meeldi. Kui tuleb sõda, siis oleme meie esimesed, kes õhku lendavad. Raha panevad kaitseväkke, aga kohalik inimene jääb vaeseks. Ämari mingeid töökohti toob, aga Rummu on ikka vaene rajoon.

Hille Velberg
Kulna küla elanik
Kuulen esimest korda, et Ämari lennubaas laieneb. Aga kui vaja, siis on vaja. Mina ei ole kuulnud Ämari kohta midagi halba. Lennukimüraga olen harjunud. Ameeriklased kurdavad, et neil ei ole baasist kuhugi minna. Võiksime kohalikku elu arendada ja neile midagi pakkuda.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.