Hauaplaat. Stanislav Stepashko foto Ajaloolastel õnnestus dešifreerida Risti kiriku altari ees asuva hauaplaadi tekst, mis on andnud aastate jooksul peamurdmist paljudele asjatundjatele.
Plaat oli sadakond aastat huviliste silme eest poolenisti varjatud, kuna seda kattis altariesine puitpõrand. Seoses viimastel aastatel kirikus toimunud restaureerimistöödega pehkinud põrand lammutati ja hauaplaat muutus tervikuna vaadeldavaks.
Kuigi tugeva kulumise ja niiskuskahjustuste tõttu on osa plaadi tekstist loetamatuks muutunud, suutis ajaloolane Anu Mänd lünkliku pealiskirja siiski välja lugeda. Üllataval kombel on hauaplaat kuulunud Tallinna koorekihist pärinevale nimekale kaupmeheprouale Gertrudile, kes oli raehärra van der Lippe naine ja kes suri tõenäoliselt 31. detsembril 1531. Pealiskirjas on nimetatatud ka nende nooremat tütart Gerdket.
Anu Männi sõnul on tegu tähelepanuväärse leiuga, eriti seetõttu, et nii vanast ajast on naiste hauaplaate säilinud väga vähe. Gertrudi plaadi uhke kujundus kahe vapi ja pika pealiskirjaga, mis rõhutab tema seisust, annab aimu linnaeliiti kuulunud naise positsioonist ja sellest, kuidas põlistati tema mälestust.
Risti kirikuõpetaja Annika Laatsi sõnul on tekst küll dešifreeritud, ent küsimusi tuleb üha juurde: miks asub selline hauaplaat Lääne-Harju servas väikeses Risti kirikus? „Hauaplaadi asukohta peetakse küll sekundaarseks, ent pole selgust, millal ja mis põhjusel on plaat Risti altari ette sattunud. Tundub ebatõenäoline, et Vasalemma naabruses asuva kiriku põranda ehituskive oleks hakatud 17. sajandil Tallinnast kohale tooma,“ lausus Laats.
Hauaplaadile saab lähemalt pilku heita juba muuseumiööl, 17. mail, mil Risti kirik on huvilistele avatud kl 18-23. Harju-Ristil teeb pikema peatuse ka Tallinnast lähtuv muuseumiöö eribuss.
