ABB avas Jüris automatiseeritud robotliinide tootmise (0)
Article title
Leho Kuusk ABB Helsingi sagedusmuundurite tehase tarbeks toodetud robotliini demonstreerimas. FOTO: Andres Tohver

4. novembril tutvustas ABB müügi- ja korrashoiuüksuse juht Leho Kuusk ajakirjanikele ning ettevõtete juhtidele uut tootmisüksust, kus valmivad automatiseeritud robotliinid. Harju Elule rääkis ta järgmist.

Andres Tohver: Kui palju roboteid ABB Jüri tehases kokku on?

Leho Kuusk: ABB Jüri tehases on meil praegu neli robotit.

Rääkige, mida need robotid teevad?

Kaks robotit keevitavad generaatoritehases staatoripakette kokku. Ülejäänud kahega me katsetame võimalike koostööpartnerite poolt soovitud lahendusi, et siis vastavalt sellele anda lähteülesanne meie projekteerimistiimile.

Mida ikkagi kujutab see automatiseeritud robotliinide tootmisüksus, mis täna avati (intervjuu on võetud 4. novembril – AT)?

Me saame koostööpartneritele tehtavad robotliinid meie oma tehases kokku panna, teha tehasekatsetused ja häälestused enne seda, kui liin viiakse partneri tootmisesse ja seal üles pannakse.

See annab meile võimaluse tootmisolukorda 100 protsenti simuleerida ja leida võimalikud optimiseerimise kohad. Robotliini käikuvõtuaeg tellija tehases on viidud praktiliselt miinimumini, kuna tootmiskeskkonnas ei tule enam välja selliseid üllatusi, mis võivad välja tulla näiteks katsetuste ajal.

Kuhu see konkreetne automatiseeritud robotliin viiakse, mida ajakirjanikele demonstreeriti?

See konkreetne liin läheb Helsingisse ABB sagedusmuundurite tehasesse. Soome ja Valgevene on kohad, kuhu me väljapoole Baltikumi oleme juba robotliine tarninud.

Kui kaua sellise automatiseeritud robotliini kokkupanek aega võttis?

Kogu liini valmistamine kestis üheksa kuud. Kolm kuud sellest oli ülesande kooskõlastamine ja selgitamine, kuus kuud reaalselt seadmete projekteerimine, kokkupanek ja häälestus.

Liinirobot lähivaates. FOTO: Andres Tohver 

Kui palju selline robotliin maksma läks?

Robotliini investeering sõltub väga palju sellest, millest ta koosneb. Roboti enda maksumus algab 20 000 eurost. Suuremate robotite puhul võib maksumus ulatuda 60 000 euroni. Mõni seade robotliinil võib olla kallim kui robot ise. Keskmise ühe robotiga robotliini maksumus jääb 100 000–120 000 euro vahele.

Kui paljude robotliinide tootmiseks on ABB Jüri tehasel täiendavalt tellimused olemas?

Praeguseks on meil kolme liini tellimus. Eelnevalt näidatud sagedusmuundurite koosteliini robotkruvikeeraja viiakse Soome. Teine robotliin läheb ühele Eesti puiduettevõttele, kolmas Eesti metalliettevõttele.

Kui suur on meeskond, kes säärased robotliine kokku paneb?

Väiksema liini on võimeline kokku panema meeskond, mis koosneb kolmest inimesest – projektijuht, robotiinsener ja mehhaanikainsener.

Suurema liini juures võib vaja minna veel mehhanikaprojekteerijat, kui tuleb teha konveiereid või suuremaid rakiseid, mida ei ole valmiskujul olemas. Mõningatel juhtudel on vaja kaasata liini kokkupanekuks täiendavaid mehhaanikainsenere.

Kui suure robotliinide aastatellimuseni on ABB Jüri tehasel kavas jõuda?

Me ei mõõdagi seda rahas, pigem robotitükkides. Sellel aastal eesmärgiks on jõuda 30 uue roboti tarnimiseni Eestis.

Eestis on praegu 10 000 töötaja kohta 11 robotit. Kui suur võiks see robotite number tulevikus olla?

Loomulikult ma näeksin seda, et me jõuaks järele Singapurile või Lõuna-Koreale, kus on 10 000 töötaja kohta ca 700 robotit, aga kui meil on eesmärgiks saavutada Euroopa keskmine, omamata autotööstust, mis on üks suurimaid robotite kasutajaid, siis ma arvan, et see oleks juba piisavalt hea eesmärk.

Ja see number võiks olla…

2018. aastal Euroopa keskmine oli 114 robotit 10 000 töötaja kohta. Ja kui meie oleme hetkel seal pluss-miinus kümne peale, siis tegelikult oleks vajalik kümnekordne kasv.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.