Ääsmäe veeavarii põhjuseks peetakse malmtoru leket (0)
Article title
Aare Sõer Ääsmäel Mõisa teel, kus malmtoru täpset lekkekohta ei ole seni leida õnnestunud. Foto Andres Tohver

19. oktoobril märgati, et Ääsmäe pumbajaama mahutis on kahtlaselt vähe vett. Järgmisel päeval sai mahuti täiesti tühjaks. Vee-ettevõtte Koveki juht Aare Sõer peab veekao põhjuseks amortiseerunud malmtoru, kuid täpset lekkekohta ei ole seni õnnestunud välja selgitada.

Saue valla vee-ettevõte AS Kovekil on torustikku ligikaudu 170 kilomeetrit. Torustikest kolm neljandikku on ehitatud käesoleval sajandil ehk siis kaasaegsetest plastmaterjalidest.

“On veel ka mõningaid kilomeetreid jäänud nõukogudeaegseid malmtorustikke. See praegune veeprobleem Ääsmäel on sellises torustiku osas, mis on ehitatud 1970. aastatel,” selgitab Sõer.

Survepesu lõhkus toru?

Ääsmäe veevarustuse malmtorud paiknevad 1,8–2 meetri sügavusel. Sellise toru sisemõõt on 100 millimeetrit, toru kesta paksus 5–6 millimeetrit. “Mingisugune roostekiht on tal väljaspool, mingil määral on ta roostetanud seestpoolt, aga malmtorude katkimineku põhjus ei ole roostetamine,” arvab Sõer.

Ääsmäel on veeavariisid olnud varemgi, näiteks 2011. ja 2018. aastal. Praeguse avarii põhjuseks peab mees torustiku survepuhastamist pesu-õhk-vesi meetodil tänavu 29. ja 30 juulil. “Kui puhastatava torustiku pikkus on juba kilomeetrites, siis on peaaegu kindel, et läheb kuskilt katki,” arvab ta.

Miks siis selline survepuhastamine Ääsmäel üldse ette võeti? “Hakkasid tekkima vee puhtusega probleemid. Seda setet tekib torustikku lihtsalt liiga palju ja kui vähegi surve kõigub, tuleb musta vett,” selgitab Koveki juht.

Paar kuud enne survepuhastamist loendati Ääsmäel joogivees kolooniate arvu 22 kraadi juures. Kui Harjumaal peetakse milliliitri kohta normaalseks näitajaks kuni mõnikümmend ühikut, siis Ääsmäel oli neid üle kahesaja ehk kümme korda üle normi.

29. ja 30. juulil pesti läbi poolteist kilomeetrit peamiselt Mõisa tee ääres paiknevat malmtorustikku. Torustiku läbipesu teostas Tallinna Vee tütarettevõte Watercom OÜ.

Leke sai alguse 19. oktoobril, ligikaudu siis, kui Mõisa tee otsas algasid ringristmiku ehitustööd. “Kõige suuremad vanade torude vaenlased on teerullid,” väidab Sõer.

Mees arvab siiski, et leke pole seotud niivõrd teetööde, kui varasema torustiku survepesuga. “Katkiminek võib tulla ka hiljem. Torustiku torkimine on kaasaaitav protsess,” ütleb ta.

Parandamisel abi gaasist

Lekkest andis märku Koveki kaugjälgimise süsteem. 19. oktoobri hommikul avastati selle kaudu, et Ääsmäel oli viimase ööpäeva jooksul veekulu olnud ebanormaalselt kõrge.

Ehkki puurkaevust pumbati iga tund 9,1 kuupmeetrit vett juurde, sai Ääsmäe 150-kuupmeetrine veemahuti järgmisel päeval ehk 20. oktoobril tühjaks. “Kui trass on katki, ei olegi lootust seda vee pumpamisega kompenseerida,” selgitab Koveki tegevjuht.

“Me hakkasime leket otsima. Selle vana torustikuosa probleem on muidugi selles, et üldjuhul on seal sulgarmatuurid täpselt samas seisus, mis torudki. Seal midagi väga kinni keerata ei anna,” kurdab Sõer.
26. oktoobril paigaldati Ääsmäe torustikule siiski täiendav siiber, et eraldada torustiku toimiv ala, mis varustab 90 protsenti piirkonnast ehk peamiselt eratarbijaid.

Ülejäänud torustik, mis varustab eeskätt Ääsmäe tööstusala ja kuhu jääb ka leke, saab praegu vee Karja tänava reservpuurkaevust, et minimaalne veevarustus säiliks. Tööstusalal paiknevad ettevõtted nagu Kadarbiku Köögivili OÜ, Balsnack International Holding AS,Infokaitsesüsteemid OÜ ja 7Element OÜ.

Ääsmäe hädaks on vett hästi imav pinnas, mistõttu maapinnale ei pruugi lekke kohale veeloiku tekkidagi. Et malmtoru parandada, tuleb lekkiv koht eelnevalt paarisaja meetri täpsusega siiski kindlaks teha.

28. oktoobril peatati vee andmine malmtoru tööstusosa lõigule. Järgnevalt kutsutakse kohale gaasilabor.
“Torustikku lastakse erilist gaasi sisse. Siis otsitakse gaasidetektoritega maapinna kohal, kust see gaas välja ilmub,” selgitab Sõer.

Probleemiks on see, et vanad malmtorud ei ole 100 protsenti hermeetilised. Torude ühenduskohad lasevad läbi ja seetõttu võib gaasi kasutamisel tekkida valehäireid. Gaas ise on inimesele ohutu.

Sõer loodab siiski, et 4. novembriks on toru lekkekoht leitud, parandatud ja Ääsmäe veevarustus jälle normaalne. “Me oleme siiani kõikidest avariidest jagu saanud ja ilmselt saame ka sellest,” lubab ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.