50 aastat Eesti helikassette: tiraažid tuhandetes ja kuulsuste paraad (0)
Article title
Eesti rahvamuusika ning kantri suurnimed möödunud sajandist.

Rahvusraamatukogu muusikasaali juhtiv spetsialist Nansi Leppik-Volt ütleb, et Eesti oma kassetiaeg algas aastal 1971. Toona veebruaris toimus Moskvas üleliidulise kommunistliku partei kongress. Ning selle delegaatidele pisteti tervituseks pihku Tallinna helikassetitehase värske toodang ehk kolm kassetti koos makiga.

“Täpset sisu ma ei tea. Aga ilmselt midagi Eesti rahvamuusikast ja klassikalisest muusikast,” lisab naine. Need olid esimesed Nõukogude Liidus toodetud selle helikandja laiatarbe esindajad.

Vanim säilinud kassett muusikasaalis on 1971. aastal ilmunud helikandja Jaak Joala lauludega. “Ansambel Collage sai juba aasta hiljem oma kasseti. Peatselt ilmusid ka Heli Läätse, Georg Otsa, Margarita Voitese jt helikandjad,” räägib Leppik-Volt. Toonastest helikandjatest on ehk omanäolisem rütmivõimlemise taustamuusika. Kõik need on ka raamatukogu muusikasaalis avatud näitusel vaadata.

Nansi Leppik-Volt näitab ettevõttes Norma toodetud kassettide kaasaskantavat hoidjat. 

Miks aga sai uudse helikandja tootmise asukohaks just ENSV pealinn Tallinn? Naine ütleb, et alguses pakuti tehase asukohana hoopis Gruusiat. Aga sealsed otsustajad ei tulnud korraldamisega toime. Küll ei leitud ruume, küll olid muud takistused. Moskva asjamehed pakkusid võimalust Tallinnale. Siin võeti asjast kohe hooga kinni ning tehas loodigi Hiiule, A. Tiivase 12 (praegu Nõmme-Kase 12) hoonesse. Direktor ja korraldaja oli toona Väino Verlin.

Täpsemalt oli sellel pikk ja kohmakas nimi ehk üleliidulise plaadifirma Meloodia Riia heli-plaadistuudio Tallinna helikassetitsehh. Alles aastal 1975 saadi tehasele iseseisev staatus.

Taaskasutus on nüüd väga moes. 

Esimese kuue aastaga tuli Tiivase tänava tehasest välja 400 nimetust kassette, ühe helikandja tiraaž oli kuni 10 000.

Õpetati kasseti kasutamist

Kümme aastat tagasi oli samas rahvusraamatukogus avatud näitus Eesti vinüülplaatidest. Toona koostati ka esinduslik kataloog. Siis kinkis heliplaadistuudio režissöör Enn Tomson (1941–2015) kogule albumeid kassetitehase elust.

“Need on koostanud Wilhelm Truupõld. Väärtuslik on ümbriste album. Alguses näiteks oli ümbristel lühike kokkuvõte, kuidas uudishelikandjaid mängida, hoida ja neile muusikat lindistada,” näitab Leppik-Volt.

Algusaastate ENSV toodetel laulsid tähed ehk Heli Lääts, Margarita Voites ja Georg Ots. 

70–80-ndatel jõudsid uutele ja mugavatele helikandjatele peaaegu kõik Eesti tuntumad ning parimad solistid-kollektiivid. Alates sümfoonilisest muusikast kuni rahva-, estraadi- ja rokkmuusikani välja. Kuid Tallinna helikassetitehas ei piirdunud vaid kodumaiste artistidega. 80-ndatel ilmutati juba Rolling Stonesi, Deep Purple’it, Chris Read jt.

1980-ndate lõpus ilmusid juba erategijad ning helikandjate väljaandjad. Sellest ajast on pärit ka Eesti kassetimüügi rekord. Ansambel Sõnajalg müüs kahte helikandjat ligi 150 000 (1). Praegu räägitakse aga seda, et paljusid ei huvitanudki ansambli usuteemaline muusika, vaid hoopis see, et kassetis oli korralik ja kvaliteetne BASF-lint. Sellele sai hästi uut muusikat peale lindistada, sest hääbuva Nõukogude Liidu toodang oli kehvapoolne.

90-ndatel täielik buum

Nagu märgitud, ilmus kümnendi vahetusel ja veidi hiljem tootjaid nagu seeni pärast vihma. Tekkisid kooperatiivid-ettevõtted Kuldnokk, Laser, SALUMuusik, Avantek ja File. Tehase baasil loodi pärast erastamist Auvi, Theka ja Forte. 1994. aastal loodi AS Helisalv, mis haaras peagi Eesti turul liidriosa. Järgnevatel aastatel valitses tõeline kassetibuum, sest ainuüksi vahemikus 1995–1998 ilmus üle 600 nimetuse salvestusi.

Kassettide uus algus. Fotof Allar Viivik 

1995. aastal kirjutati Õhtulehes: juba on antud välja nii palju jõulumuusikat, et kes seda kuulab. Toonane valik võttis ja võtab ka praegu silme eest kirjuks: Piparkoogimix, Jõulutähed, Jõuluhitt, Ott (Lepland) ja Valged Jänesed jne. Samas ilmus ridamisi helikandjaid artistidelt, kellest paljusid täna ei mäletatagi.

Väärtuslik on ümbriste album. Alguses oli neil lühike kokkuvõte, kuidas uudishelikandjaid mängida, hoida ja neile muusikat lindistada.

“No näiteks Mono Fans, Anaconda, Noisy Nation, Mike Emelai, Push Up, Mr. Happyman, Hovery Covery, Mari-Liis jpt,” loetleb Leppik-Volt. Samas on näiteks Kate, Koit Toome ja Jüri Homenja endiselt muusikamaailmas tegevad. Sündisid legendaarsed sarjad “Raha paneb rattad käima”, “Kutse tantsule”, “Suvehitt”, “Suvetop”, “Talvehitt”, “Eesti top”, “Eurohitt”, “Suvest suveni” jne. Ilmusid ka muinasjutu- ning jutukassetid lastele.

Täiesti omaette fenomen oli aga Heldur Jõgioja (1936–2010) tegevus. Mees korraldas ansambli Suveniir, Toivo Nikopensiuse, Olev Vestmanni, Sirje ja Rein Kure, Toomas Anni ja teiste helikandjate väljaandmist. “Need olid tema staarid. Ja ise mängis ka akordionit ning lõi palju laule,” ütleb naine.

Kassett tuleb tagasi

Samal ajal sai moodsaks anda korraga välja nii artisti-ansambli CD kui ka kassett. Varem oli sama praktikat kasutatud vinüülide puhul, kui koos sellega ilmus kassett. “CD ehk laserplaat oli alguses päris kallis. Ja kõikidel polnud ka mängijaid. Eks siis tuli leppida odavama võimalusega,” ütleb naine.

Viimased kassetid andis AS Theka välja aastal 2005. Kõikvõimalikud uued muusikakandjad ning arvutiajastu sõi vana helikandja lihtsalt välja. Uus algus oli eelmise kümnendi lõpus. Nüüd antakse taas välja nii vinüüle kui ka kassette. Eestis annab neid põhiliselt välja Trash Can Dance. “Nad kasutavad ka vanu kassette, lindistades sinna uut muusikat,” teab Leppik-Volt.

Kui palju on Eestis või Eesti muusikute kassette läbi poole sajandi välja antud, pole täpselt teada. Rahvusraamatukogu arhiivis on tänaseks 3500 nimetust. “Kui mõni väärt Eesti asi tuuakse, siis võtame vastu. Aga enne tasuks meile ikka nimekiri esitada,” ütleb naine.

Helikasseti 60+ aastat

• Helisalvestuse jaoks mõeldud magnetlindi kassettide ajalugu ulatub teise maailmasõja järgsesse aega, kui lindipoole püüti paigutada mitmesugusel viisil ümbrise või kasseti sisse, et lindi kasutamist mugavamaks teha. Laialdasemalt said kassetid tuntuks aga alles 1950. aastatel diktofonides.
• 1963. aastal tuli Philips turule kompaktkassetiga ja selle jaoks mõeldud portatiivse magnetofoniga. Philipsi helikassettide masstootmine algas 1964. aastal. Nende kasutamisel ulatus salvestatav sagedusala esimeste turule ilmunud kassettmagnetofonide puhul vaid 7000 hertsini ja sahina tase oli 50 dB. See oli küllaldane diktofonide jaoks, kuid mitte professionaalseks salvestuseks.
• Hiljem kujunesid helikassetid paarikümne aastaga kõige populaarsemateks muusikakandjateks, ületades sellel alal 1980. aastate teisel poolel ka heliplaate. Oma osa selles oli kindlasti portatiivsete magnetofonide laialdane kasutussetulek (Sony Walkman jt). Umbes sellest ajast pärineb ka kompaktkasseti helikasseti sünonüümiks saamine (võrdluses VHS-i ja teiste videokassettidega ja digitaalsete andmete salvestamiseks mõeldud andmekassettidega).
Allikas Wikipedia

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.