Saada vihje
Viis ohtlikku kohta tehakse ohutuks (0)
Kiili vallas rajati kohaliku kooli lähedale kergliiklustee, <a href=treat kuid maavaidluste tõttu jäi ohutusriba auto- ja kergtee vahele väga kitsaks. Eraldatud raha eest rajab vald kahe tee vahele metallist piirde. ” width=”201″ height=”300″ /> Kiili vallas rajati kohaliku kooli lähedale kergliiklustee, kuid maavaidluste tõttu jäi ohutusriba auto- ja kergtee vahele väga kitsaks. Eraldatud raha eest rajab vald kahe tee vahele metallist piirde. 
Maanteeamet käivitas tänavu meetme, et ehitada ümber liiklusohtlikke kohti. Harjumaale eraldati liiklusohutuse suurendamiseks 2016. aastaks 231 000 eurot. Maakondlik liikluskomisjon jagas raha viie omavalitsuse vahel.

Kokku laekus jaanuariks Harju maavalitsusele valdadelt-linnadelt 19 ettepanekut kogusummas 1,3 miljonit eurot. Maavalitsuse avalike suhete nõuniku Heiko Kuke sõnul sooviti esitatud projektides rajada kergliiklusteid, laiendada olemasolevaid teid ja ehitada ohutussaarega ülekäiguradasid.
Harjumaa liikluskomisjon, kuhu kuuluvad maavalitsuse, omavalitsuste, Harjumaa Ühistranspordikeskuse, maanteeameti, politsei- ja piirivalveameti ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu esindajad, valis välja viis projekti viies omavalitsuses: Kiili, Nissi, Rae, Saku ja Viimsi vallas.

Kergtee ohutuks

Kiili vallas asub probleemne koht Kiili alevi servas, üsna kohaliku gümnaasiumi lähedal. Sinna rajati kergtee, mis viib alevist Nabalasse. Kergtee ja autotee vahele plaaaniti ka ohutusriba, mis jäi aga omal ajal rajamata. Kiili vallavanem Aimur Liiva sõnul jäi ohutusriba rajamata maavaidluse tõttu ning seetõttu otsustati kergtee ja sõidutee vahele paigutada hoopis metallist piire. “Kergliiklusteel liigub palju õpilasi nii jala kui soojemal ajal jalgratastega, põrkepiire tõstaks oluliselt nende turvalisust,” selgitas ta. Nüüd, mil rahastus saadud, plaanitakse u 300 meetri pikkune piire rajada järgmisel aastal.

Kergtee rajamise taotlus rahuldati ka Nissi vallal. Seal on liiklusohtlikuks kohaks kõrvalmaantee Riisipere-Nurme lõigul, kus liiguvad nii autod kui jalakäijad ja jalgratturid. Vallavanem Peedo Kesseli sõnul on kasutavad teed Riispere rongijaama suunduvad jalakäijad ning kasutajate arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud. “Maantee on vana. Teepeenar puudub, maapind tee kõrval on teest kõrgem,” kirjutas Kessel taotluses maavalitsusele. “Jalakäijad kasutavad liiklemiseks (sunnitult) sõiduteed, mis ongi ohtlike olukordade tekkimise põhjuseks./…/ Ohutuse tagamiseks on tingimata vajalik kergliiklustee.”

Maanteeametil on küll plaanis sinna kergtee rajamine, kuid see toimuks Kesseli sõnul alles 2018. aastal.

Et saaks teed ületada

Märksa pikemat teelõiku kui Nissi vallas planeerib Rae vald, kus tahetakse kergteega ühendada Peetri ja Assaku. Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul elab piirkonnas 5300 inimest ja täpselt nii pikka lõiku meetrites soovitaksegi rajada. Vallal nii palju raha pole, et sellega üksi tegelda. Kergtee rajamise argumendiks on ka Peetri lasteaed-põhikool, kus õpib 644 õpilast, neist Assakult käib koolis 23 ja Järvekülast 85. Lisaks on vallal kavas Peetrisse ehitada tänavu veel üks põhikool. “Kooli valmimisega suureneb riigimaanteed kasutavate kergliiklejate arv veelgi ja turvalise koolitee tagamise vajadus suureneb,” selgitas Võrklaev taotluses.

Koolilaste turvalise kodutee pärast muretseb ka Viimsi vald, kus Randvere kooli lähedal pole Randvere teel ülekäigurada. “Liiklusloendus näitab, et Randvere teel liikleb ööpäevas keskmiselt 2257 autot, seetõttu on ülekäiguraja loomine igati põhjendatud ja vajalik,” kirjutas abivallavanem Mati Mätlik taotluses. Ülekäiguraja projekti kulud kannab vald eelarvest, raha taotleti ehituskulude katteks.
Saku vallas asub probleemne koht kahe kergliiklustee vahel, kus liiguvad Üksnurme ja Kasemetsa küla elanikud. Et ühelt kergteelt teisele pääseda, tuleb ületada riigimaantee, kus pole ülekäigurada. Saku vald tahab, et sinna rajataks ülekäigukoht või ülekäigurada koos ohutussaarega.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.