Saada vihje
Viimsis etendub näidend Valgre muusikast (0)
Reedel, 9. veebruaril, näeb Viimsi koolis rambivalgust Juhan Saare “Valge tee kutse”. Kooliteatri tükk on põhiosas omaaegse Noorsoteatri Raimond Valgre elust kõnelev kultuslavastus.

Juhan Saare kirjutatud ning Kaarel Kilveti lavastatud “Valge tee kutse” tuli Noorsooteatris (praegu Tallinna linnateater) lavale 1985. aastal. Peaosas ehk Valgre rollis oli Sulev Luik. Koos etendustega “Kuning Herman Esimene” ning “Lendas üle käopesa” sai “Valge tee kutsest” teatritükk, mille etendused olid pikaks ajaks välja müüdud ning huvi ei vaibunud mitme aastaga.

Järgmisel reedel Viimsis esietenduvas tükis mängib peaosa 12. klassi noormees Joonatan Kivi. Harju Elule ütleb ta, et tekst ja laulud on selged. Ees ootavad veel viimased proovid. “Enne ei ole ma sellist rolli mänginud, kus oleks nii palju teksti ja laule. Kokku laulan lavalt kümmet laulu ning annab tekstiga edasi siseelu,” räägib Kivi. Varem pole ta Viimsi kooliteatris mänginud. Küll on osalenud näiteringis Eksperiment.

Etendust “Valge tee kutse” ja Sulev Luige osatäitmist pole noormees veel ERRi kodulehelt vaadanud. Küll on ta näinud Mati Põldre filmi “Need vanad armastuskirjad”, kus peaosas oli Rain Simmul. “Eks igaüks teeb rolli omamoodi ning peab olema valmis, et sind hakatakse võrdlema eelkäijatega,” tunnistab ta.
Veel on teatrilaval Raimond Valgret kehastanud Voldemar Kuslap (Estonias 1960ndate lõpus, “Muinaslugu muusikas” ning sellel kümnendil Märt Avandi (Draamateatris, “Laul, mis jääb”). “Hästi palju suuri kingi, mida täita,” ütleb Joonas Kivi.

Palju õppimist

Kuidas valik käis ning kas peaosale oli palju kandidaate? “Siin on nii, et kui sul on Raimond, siis saad näidendit teha. Õnneks meil on Joonatan, kes on andekas kitarrist ja laulja. Tänu sellele saame ka tükki teha,” ütleb lavastaja Külli Talmar. Ta lisab, et üksühele 1985. aasta Noorsooteatri etendust siiski ei mängita.

Hetk proovist. 

Varem on Viimsi kooliteater tükki esitanud 13 aastat tagasi. Siis mängis peaosa 12. klassi noormees Ronald Korv. Sarnaselt tänase peaosalise ehk Joonatan Kiviga tuli ka temal õppida ära akordionimäng.
Toonase etenduse tarbeks andis autor Juhan Saar loa teha muudatusi ja lisada kohandusi. Seda ka tehti ning lisati rohkem muusikat. Kasutatud on koori ning suurt orkestrit, lisatud mitmeid tantsunumbreid.

Liikumise ja tantsuosa on lavastanud Maido Saar. “9. veebruaril esietenduv tükk on muusikali moodi. Kuigi ise nimetame seda muusikaliseks jutustuseks,” lisab Talmar. 13 aastat tagasi tegi muusik Tõnis Kõrvits lavastuse lauludele uued seaded. Neid kasutatakse ka tänavu veebruaris. Kõik muusikalised numbrid kõlavad lavalt elavas esituses.

Esimesed mõtted lavastuseks tehti eelmisel kevadel, toetust saadi Kultuurikapitalilt ning Viimsi vallalt. Sügisel algasid esimesed proovid ning paari muusikalise numbriga esines kooliteater juba hilissügisesel heategevusballil. Etendusega tähistakse Eesti vabariigi 100. sünnipäeva.

“Tänaseks on umbes pool kuue etenduse piletitest broneeritud. Esietendus on Viimsi koolis reedel, 9. veebruaril kell 19,” ütleb teatrijuht Margit Võsu.

Nädalavahetusel proovid

Kas kõik on etendusteks valmis? “Eeloleval laupäeval-pühapäeval on suuremad proovid. Kokku on koos kooriga laval 50 inimest ning teist sama palju kuulub orkestrisse, mida juhatab Ott Kask,” seletab lavastaja.

Lavastaja Külli Talmar andmas proovis juhtnööre. Etenduses on alanud Teine maailmasõda. 

Suurim probleem on kõiki osalejaid rahuldavate prooviaegade leidmine. Seepärast ootavad korraldajad noortelt ka palju iseseisvat tööd laulude, piilimängu või tantsude omandamisel.

Täiesti omatte maailm on projektijuhtide Merike Hindreuse ja Margit Võsu sõnul 1930-40ndate olustiku, olme, mööbli ja riietuse saavutamine. Kasutusel on erakogude mööbel, nõud, kotid, lapsevanker ja muud vajalikku. Palju on käidud vanakraami ning taaskasutuskauplustes.

“Kostüüme on palju. Õnneks on meil ka varasemast ajast varu, mida etenduses kasutada. Sest 70-75 aasta taguseid riietusesemeid enam väga palju alles pole,” lisab Hindreus. Talmari sõnul on eeloleval nädalavahetusel kavas ka n-ö ajalootund aastatest 1939-1949. “Soengud, riietus ja soengud. Kus pool kandsid mehed seitlit, millised oli daamide lokid ja kuidas istuda-astuda,” ütleb ta. Kuni selleni, et mobiilid ja nutitelefonid lülitatakse välja. Nendest ei nähtud 1940ndatel isegi mitte fantaasiaund.

TEAVE: “Valge tee kutse“ 2018
• Lavastaja Külli Talmar.
• Dirigent Ott Kask.
• Koreograaf Maido Saar.
• Lava kujundus Merike Hindreus.
• Koormeister Andrus Kalvet.
• Peaosas Joonatan Kivi.
• Väike Raimond Valter Koldre.
• Ema Linda Lemme Randma.
• Õde Evi Kelli Vessart ja Maria-Liisa Kose.
• Vend Enn Vincent Paul.
• Niina Heleriin Lass.
• Etenduses on kaks vaatust. Pikkus koos vaheajaga on umbes 2 tundi ja 20 minutit.
• Vaata lisa www.viimsi.edu.ee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.