Saada vihje
Viimsi riigigümnaasium tahab olla 21. sajandi kool (0)
Article title
Viimsi riigigümnaasiumi direktriss Karmen Paul.
Moodulõpe, 75-minutilised koolitunnid, traditsiooniliste klasside ja klassijuhatajate puudumine on vaid osa septembris avatava Viimsi riigigümnaasiumi omapärast, rääkis sel kolmapäeval riigikooli direktriss Karmen Paul.

Paul, kes esines Harjumaa hariduse infopäeval Laagri koolis, ütles, et traditsioonilise kooli loomisel puudub Viimsis või üleüldse Tallinna lähiümbruses mõte, sest kokkuvõttes võisteldakse õpilaste ja õpetajate pärast ikkagi Tallinna koolidega. „Me ei saa teha koopiat koolidest, mis asuvad lähedal linnas. Peame olema julged ja katsetama,“ lausus ta.

Mõtete kogumiseks käidi üle Eesti koolides ning koguti kokku parimad ideed, mis on tööle saadud. Nii näiteks võetakse üle Hugo Treffneri gümnaasiumilt 75-minutilise koolitunni praktika. Nõnda pikk koolitund tähendab, et erinevaid ainetunde on ühe koolipäeva jooksul vähem, kaheksa asemel viis, ning õpilane ei pea oma tähelepanu ja mõtlemist jagama liiga paljude ainete vahel.

Klasse ei olegi

21. sajandi kooli idee tähendab ka seda, et pole traditsioonilisi klasse ega klassijuhatajaid. Viimaste asemel on mentorid, kes juhivad kuni 15 õpilasest koosnevaid gruppe. Kõik õpetajad läbisid selle jaoks mentorkoolituse.

Õpilased omakorda ei vali endale õppesuunda nagu gümnaasiumites tavaks, vaid moodulid, mis on koostatud konkreetse valdkonna põhjal. Näiteks esimesel aastal ehk G1 tasemel saavad gümnasistid valida kuue mooduli vahel – loodus ja keskkond, majandus, reaal, kirjandus ja keel, 21. sajandi meediaruum ning teatrikunst. Järgmisel õppeaastal saab valida järgmise kuue mooduli vahel, mis on valdkondade järgi eelmise aastaga seotud. Näiteks saab reaali valinud õpilane järgmisel aastal valida mooduli nimega „Inimene ja keemia“, teatrikunsti valinud üpilane saab jätkata filmindusega jne. Kui eelistus muutub, saab valdkonda vahetada. „Näiteks kes ei ole endas kindel, võib esimesel aastal võtta majanduse, teisel aastal disaini ja kolmandal aastal mooduli nimega „Õpetaja kui juht“,“ selgitas Paul.

Nõuavad töökogemust

Viimati nimetatud moodul on ka kooli enda jaoks praktilise tähendusega – õpetajate puudus kollitab koole juba praegu ning prognooside järgi muutub veel tõsisemaks. „Tahame selle mooduliga tekitada huvi õpetaja elukutse vastu. Kui seda ei tee riigigümnaasium, siis kes veel,“ ütles Karmen Paul. „Näiteks minu jaoks on tänavu olnud kõige keerulisem ülesanne matemaatikaõpetaja leidmine. Ma tean, et mõned koolid pakuvad lausa preemiaid – nii matemaatikaõpetajale, kes kooli tööle tuleb, kui sellele, kes õpetaja kooli meelitab.“

Teiste uuenduste seast tõi Paul välja veel külalisesindajate loengud, mis toimuvad regulaarselt, iga kuu viimasel kolmapäeval. Kolme gümnaasiumiaasta jooksul peab õpilane käima neist 15-l, valiku teeb ta ise. Uues riigigümnaasiumis saabki väga oluline roll olema õpilase iseotsustamisel ehk enesejuhtimisel – see on ka üks põhjus, miks loobuti õppesuundadest.

Üks kohustuslik asi on töökogemus. Esimesel aastal näiteks käiakse töövarjuna mõne oma sugulase või tuttava juures ning analüüsitakse seejärel, mida õpiti. Samuti kuulub kohustusliku hulka kogukonnapraktika, mis tähendab, et õpilane peab tegema teatud tunnid vabatahtlikku tööd.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.