Saada vihje
Viimane oksjon maavalitsuses (0)
„Täna on siis viimane täismahuline oksjon,“ tõdes maasekretär Leevi Laever enne oksjoni algust maavalitsuse ovaalsaalis. Natuke nukralt. Maavalitsuse korraldatavatel oksjonitel on pikk traditsioon.

Kõik endised 15 maavanemat vaatasid oma oma fotodelt maasekretäri samuti natuke nukralt – mis saab nüüd nende auväärsetest piltidest, saja-aastasest ajalooost. Ehk lähevad maavanemate fotod samuti oksjonile – kes sedagi teab. Maasekretär, kes senini on täitnud ka oksjoneid korraldava komisjoni esimehe ülesandeid, siiski teadis: „Mis saab maavalitsuse varast, ka ajaloolistest fotodest, seda otsustab juba rahandusministeerium.“

Riik valmistub maavalitsusi kaotama. Ülesandeid ja toiminguid, mida maavalitsused täidavad või teevad, kaotada ei saa. Keegi peab need üle võtma. Ka oksjonid, mida maavalitsused – nii Harju kui kõik teised maavalitsused – konfiskeeritud vara müügiks korraldavad. Kolmapäevast, 1. veebruarist, jõustus seadus, mille alusel läheb oksjonite korraldamine maavalitsustelt üle politsei- ja piirivalveametile.

„Edaspidi meile enam uut konfiskeeritud vara müüki ei tule. Jätkame sellega, mis varasematest oksjonitest müümata,“ tõdes Laever.

Telefonist luksusautoni

Kolmapäevasel oksjonil olid enampakkumisel maastikuratas Fuji Nevada 29, alghind 50 eurot; kahe firma osakud, kumbki pakkumine alghinnaga 1000 eurot; müntide kogu alghinnaga 1500 eurot ja kaks kuldplaati alghinnaga kokku 2258 eurot.

„Meil liigub siin igasugust kaupa,“ kõneles maavalitsuse õigustalituse spetsialist Priit Kiigemägi vähemteadjaile. „Igas margis ja hinnaklassis autosid, kinnisvara, mobiiltelefone ja muud elektroonikat, isegi päikeseprille.“

Kõik see vara on politsei, piirivalve või maksuameti poolt seaduse vastu patustajatelt konfiskeeritud, ekspertide poolt hinnatud ja siis maavanema korraldusega müüki pandud. Müüki tulevatest esemetest teavitab maavalitsus kaks nädalat ette, oksjonil osaleda võivad kõik soovijad. Tuleb maksta ainult tagatisraha – reeglina 10% oksjoni alghinnast – ja saata oma hinnapakkumine kinnises ümbrikus oksjonipäevaks maavalitsusse.

„Paljud autod on konfiskeeritud roolijoodikutelt, aga on ka pankrotipessa jäänud masinaid või hoopis seadusevastase äriga – näiteks lõbumajandusega – tegelejatelt võõrandatud sõidukeid,“ pajatas Priit Kiigemägi müüdavate sõidukite hingeelust.

Sellest ka müüdavate autode suur hinnavahe – roolijoodiku auto läheb oksjonile ikka mõnesaja euroga, patustanud ärimehe sõiduk maksab tuhandeid. Kalleim sõiduk, mis Harju maavalitsuses müüdud, maksis 25 000 eurot.

„Vahel paneme mõne auto müüki 1000 euroga ja pole ühtegi ostjat. Siis hindame alla 500 eurole ja tuleb hulganisti pakkujaid. Müüme lõpuks 1500 euroga,“ meenutas Leevi Laever oksjonite kulgu. Samamoodi on teistegi asjadega. Kui autot parasjagu oksjonile ei tule, soodsalt on saada aga päikeseprillid, siis ostab ostuhuviline hoopis need ära. On kujunenud kindel ring inimesi, kellele oksjonid on saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Ja neid pole sugugi vähe.

Avati ümbrikud

Kell oli saanud 11.15. Oksjoni korra kohaselt tuli avada ümbrikud. Seda tehtigi. Jalgratast Fuji Nevada 29 himustasid kolm inimest. Ära läks 50 eurose alghinnaga ese 180 euroga. Firmade osakutele ei olnud ühtegi tahtjat. Küll ihaldasid aga kuus oksjonil osalejat mündikogu, mille 24 meenemündi hulgas on ka tõelisi haruldusi – mitu tsaariaegset hõberubla ja kuldmünt aastast 1899. Mündikogu müüdi ära 2200 euroga. Samas kahele kuldplaadile ei olnud ühtegi pakkumist.

„Täiesti tavaline oksjonipäev oli,“ võttis Priit Kiigemägi müügi kokku. „Pooled esemed müüsime maha, ülejäänutel tuleb alghinda korrigeerida ja uuesti müüki panna. Müümata pole jäänud midagi. Kõik sõltub hinnast. Eelmisel aastal müüdi näiteks 136 autot ja 6 kinnistut, riigikassasse, rahandusministeeriumi arvele kanti ligi miljon eurot.“

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.