Saada vihje
Viikingite külas käib tegevus aasta läbi (0)
Article title
Viikingute küla suuremad hooned ehk söögikoht ja saalid.
Küllap on enamus Tallinna-Tartu maanteel sõitjaid näinud Saulas tee servas puittara, torne ning kirja, et siin asub Viikingite küla. Napilt Kose valla piiridesse jääva teemapargi suurus on kokku neli hektarit ning teele paistev rajatis külast vaid murdosa.

“Küla on justkui Tallinna loomaed, mis ei saagi vist iialgi valmis,” kinnitavad Viikingute küla turundusjuht Riin Aas ning küla toitlustuse ja majutuse juht Olga Belova. Nad loetlevad ehitisi ning rajatisi, mida külas näha ja külastada saab. Olemas on suur ja väike linnus, kuningate maja, kalatiik, laste mänguväljak, armastuse lilleaed, piknikukohad, saun, majutusmajakesed ja muudki. Kokku on Saulas 36 erinevat rajatist ja neid saab tasuta uudistada.

Kostümeeritud teenindaja Tuuli ning jaapanlased söömas. 

Asula on kahe mehe ehk Riho Neeme ja Steve Hindreksoni visioon Eesti viikingiaja külast. Paigas on Aasa sõnul leitud ka vastavat arheoloogilist materjali. “Ukse all on Pirita jõgi, mis oli kunagi tunduvalt laiem ja sügavam kui praegu. Jõgi oli siis ka laevatatav. Üle maantee on Saula siniallikad, kus asub ohverdamispaik,” ütleb Aas.

Teemapäevad ja toit

Mida Viikingite külas teha ning milliseid teemapäevi külastada? Olga Belova ütleb, et 2. veebruaril toimus teemapäev, kus osalesid-esinesid huvilised Ida-Virumaalt. Samuti olid kohal viikingid Venemaalt. “23.-24. veebruaril toimuvad viikingite talvepäevad. Sinna tuleb kohale huvilisi Rootsist ning Soomest. Külastamine on kahel päeval tasuta,” ütleb Belova.

Aasta läbi saab külas süüa ning ka ise tiigist õngega kala püüda. “Seal töötab aeraator, mis ei lase tiigile jääd peale ning hoiab kalad hapnikurikkas vees,” seletab Belov. Oskajad kokad valmistavad forellist maistva roa. Valdavalt on menüüs rasvane ning rammus talutoit. Palju on kapsast, kartuleid, kruupi, tangu ja liha. Taimetoitlastele eraldi menüüd pole, kuid võimalik on tellida erinevaid salateid.

Lammas Mihkel külalisi tervitamas. 

Samuti saab majaemandalt laenata kirvest ja vibu ning suures linnuses neid vastavalt loopida või lasta.
Riin Aas ütleb, et suured külastajamagnetid on majutus ning saunad. Erinevatesse majadesse saab korraga mahutada 85 inimest. Peamajas on 42 voodit, ülejäänud magamiskohad asuvad metsamajakestes. Seminaride, vastuvõttude ja pidude jaoks suur saal, sõdalaste saal ja vahesaal. Korraga saab kolmes saalis laudade taha istuda sadakond inimest. Värskelt valmis külas ka Põhja-Eesti üks väheseid suitsusaunasid.

Kevadine hooaja algus sõltub tavaliselt ilmadest. Mullu toimetati külas aktiivselt juba aprilli lõpus. Linnuses saab lasta vibu, loopida kirvest ja visata oda või vaadata töötavat kiviheitemasinat.

Lastele oma maailm

Mullu korraldati esimest korda ka laste treeningpäev. Selle jooksul said nad läbida erinevaid takistusribasid, osaleda mängudel ja võistlustel. “Lastele pakutakse suurte pannkookide küpsetamist viikingite moodi. Koogid küpsevad plaadil elaval tulel, sest viikingid teatavasti elektrit ei kasutanud. Ja iga kook on erineva kujuga ning ennustab küpsetajale ka veidike tulevikku,” räägib Aas. Laste jaoks on ka mänguväljak, kus saab muuhulgas toimetada oma viikingilaeval või katsetada väikest kiviheitemasinat.

Suur linnus seestpoolt. Vasakul asub Tallinn-Tartu maantee. 

Tellida saab pulmasid, vastuvõtte, sünnipäevasid, koolitusi ja seminare. Pidudel saab mängida rollimänge ehk riietada ennast viikingite rõivastesse. “Riietust ning varustust rendime huvilistele. Relvade õpitoas on juttu rõngassärkidest, külmrelvadest ja kiviheitemasinatest. Tulirevi siin ei ole, sest neid viikingid ei kasutanud,” räägib Riin Aas. Viikingite vaimu lisab ka see, et kõik teenindajad, majaemandad ja -isandad on riietatud ajastuomastesse kostüümidesse.

Ajastu riietuses

Lisaks korraldatakse soovijatele spetsiaalseid rollimänge ja teemapäevi. Aasa sõnul on tegevusi 15 minutist kuni terve päevani. Soovi korral toimuvad näiteks laevaretked mööda Pirita jõge. Samuti jalgsimatkad Saula Siniallikatele. Kokku on erinevaid tegevusi veerandsada, et kõik grupid ja pered leiaksid endale sobiva.

Ka viikingid peavad lumerikkal talvel teid ja õue puhtana hoidma. 

Huvitavad on küla väikesed asukad ehk koduloomad. Ringi jooksevad kassid ja küülikud, aedikus elab lammas Mihkel. Tema reageerib külaliste tervituste peale peale määgimisega. Mihkel sai mullu suuremat tähelepanu, sest veterinaarmetnikud hakkasid nõudma miniloomaia luba. “Ametnikud reageerisid ehk veidi üle. Loomaaia luba ei pea olema. Loom on vaja registreerida. Aga kuna tema vaatamise eest raha ei võeta, pole siin ka loomaaeda,” ütleb Aas.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.