Saada vihje
Venemaa kinnitab: me uurime teid (0)
Eesti Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.   Eesti Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. 
Oktoobri keskel külastas grupp Vene toiduainete inspektoreid meie tööstusi, discount ekspordikeelu sai 13 ettevõtet. Kas Venemaa nõuded toiduainetele on nii erinevad, sale et Eestis või teistes Baltimaades toodetud toidukaubad neile ei sobi? Või on tegu järjekordse poliitilise mänguga?

Kas kõigis arenenud riikides ei kehti siis toiduainetele ühesugused nõuded ja normatiivid?

Vastab Eesti Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel:

Maailmas üritatakse kehtestada ühiseid norme kõikide riikide toiduainetetööstusele, medstore sellega tegeleb õige mitu väga pika ja keerulise nimega organisatsiooni, aga praeguseks nõuded toiduainetele veel ühtlustunud ei ole. Ameerika on kehtestanud omad, Hiina, Venemaa ja Euroopa Liit omad nõuded ja normatiivid. Eestis on põllumajandussaaduste ja toidu tootmisel aluseks Euroopa Liidu nõuded.

Ajakirjandusest on jäänud mulje, et kõige raskem on eksportida toiduaineid just Venemaale. Ei ole meile tulnud ekspordipiiranguid ei Ameerikasse ega Saksamaale.

Ameerika on meile väga marginaalne toiduainete ekspordipartner, sinna läheb natuke kalatooteid. Venemaa on meile aga tähtis ja oluline partner, samuti Saksamaa. Saksamaaga Eestil probleeme pole, sest meil kehtivad ühtsed Euroopa Liidu toiduainete ekspordieeskirjad. Kui aga kolmandatest riikidest veel rääkida, siis pole meil ka Ukrainaga, suure kaubanduspartneriga, erilisi probleeme olnud.

Järelikult on kõige suuremad probleemid ikkagi Venemaaga, kuigi ka see riik kuulub WTO-sse, maailma kaubandusorganisatsiooni. Mille poolest erinevad kõige enam Euroopa Liidu ja Venemaa ekspordi-impordi eeskirjad?

Venemaa toiduainete impordi eeskirjad on kirja pandud 3000 leheküljel, Euroopa Liidu omad on pea sama mahukad. Öelda, milles seisnevad peamised erinevused, on väga raske. Tooksin hoopis esile eeskirjade koostamise põhimõtted. EL-i eeskirjades rõhutakse esmajoones tootja ja töötleja teadlikkusele – tootja ehk põllumees peab tegutsema hügieeni nõudeid jälgides, farmid peavad olema haigusvabad, toota tuleb keskkonnasäästlikult. Sõnaga – läbi enesekontrolli kohustuse vastutab produkti eest tootja, riik hindab, kuidas ettevõte ennast kontrollib.
Tootja alustab sellest, kuidas juba enne looma sündi likvideerida kõik haigused, millesse loom võib nakatuda.
Venemaal koostatud eeskirjades pannakse rõhku aga kontrollimisele. Natuke nagu umbusaldatakse tootjat. Mitte ennetav tegevus, vaid lõppkontroll peab olema väga efektiivne ja kõikehaarav.

Näiteks…

Näiteks tuleb Venemaal kehtivate normatiivide alusel piimaautode tsisternid koheselt peale tühjendamist ja pesemist plombeerida, tehes vastava märke ka auto saatedokumentidesse. Euroopa Liidus sellist nõuet ei kehti. Või peavad kala käitlevad ettevõtted kogu oma taara märgistama. Teisisõnu – läheb hommikul kaluripaat merele, peab saak maale tuues olema pakendatud selle firma numereeritud kastidesse. Miks see nii on, ei oskagi täpselt seletada. Meie loogika ütleb, et kalur sõidab oma paadiga kai äärde ja annab oma saagi töötlejatele üle. Ja kui see läheb segamini ka sama firma teisest paadist püütud kilu või räimega, pole hullu midagi – samast parvest püüti ju kala nagunii.
Ka nõuab Vene pool, et Venemaale eksporditavale kaubale oleks oma ladu, vähemalt lao-osa. Ka sellest ei saa me hästi aru – nagunii on Venemaale mineval kaubal venekeelsed etiketid, teiste sama klassi toodetega segamini minek on võimatu.

Nii et Vene gurmaani toidulaud ei erine eestlase toidulauast, küsimus on vaid ametnike kehtestatud reeglites, mis sellele lauale ja mis teed pidi sattuda tohib?

Piltlikult võib ka nii öelda. Ja kes Venemaale eksportida tahab, see neid nõudeid eirata ei saa. See eelmise aasta reid Eestisse ei olnud midagi erakordset. Kontrollimas käiakse meid regulaarselt. Kas võetakse ette mõni tööstusharu või mõni grupp ettevõtted – sellest teavitatakse meid paar nädalat ette.

Kas Venemaa tingimusi on raskem täita kui EL-i norme?

Nii ei saa päriselt väita. Mõned punktid on Venemaa poolt karmimad, teised vastupidi, leebemad.

Kas Eesti korraldab Venemaale samasuguseid kontrollreide nagu Venemaa Eestisse?

Ei korralda. Eestil ei jätku selleks ei finantse ega inimesi. Küll on aga Iirimaal Dublinis Euroopa Liidu egiidi alla tegutsev inspektsioon, kes siis inspekteerib nii Liidu siseseid maid kui ka kolmandaid riike, sealhulgas Venemaad.

Leedus on puhkenud seakatk. Kes kaitseb Eestit selle eest?

Vastavalt ELi direktiividele peab tegutsema haiguskoldes olev riik, keda vajadusel abistab ELi vastav teenistus. Nii oli ka mõni aeg tagasi Tallegg`is puhkenud tõve korral. Tõvekoldes olev riik saab reeglina ka ELi sisese ekspordikeelu.

Kui palju neist 13-st oktoobris ekspordikeelu saanud Eesti toiduainetetööstusest on loa jälle tagasi saanud?

Mitte ühtegi. Viis on esitanud meile taotluse, et me selle läbi vaataksime ja Vene poolele edastaksime. Venemaa veterinaar- ja toiduamet on oma koduleheküljele üles pannud aga väga diplomaatilise kirja: “Eesti on suhtunud meie ettekirjutustesse väga tõsiselt, koostanud puuduste likvideerimiseks konkreetse tegevusplaani. Meie uurime seda.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.