Saada vihje
Vello Pähn – Estonia peadirigent Saue linnast (0)
Vello Pähn alustas kolmandat hooaega Rahvusooper Estonia loomingulise juhi ning peadirigendina. Maailma suurtes kontserdimajades ning teatrites juhatanud mees on seotud Harjumaaga, sest elas pikki aastaid Sauel.

Milline periood Teil praegu on? Kas tööd on parasjagu või liiga palju?

Liiga palju tööd ongi parasjagu. Praegu on teatris heas mõttes rutiin. Augusti algusest on juba mängitud läbi uue hooaja repertuaari, valmistatud ette noodimaterjali ning seda tutvustatud. Etendus on meie majas ainult jäämäe nähtav tipp. Sellele eelneb aga pikk nähtamatu periood.

Teie lapsepõlv ning eluaastad kuni konservatooriumi esimeste kursusteni möödusid Saue linnas, endises Saue alevis. Milline oli alevik 1960-1970ndatel?

Palju on muutunud. Külastan Sauet üsna tihti, sest mu ema elab siiani seal. Näiteks Tule tänavat polnud lapsepõlves sellisel kujul olemas. Zoovetvaru maja veel seisab. Aga plats, kus seisid kombainid ja nende varuosad, on lootusetult kadunud. Kui lumi ja jää just väga kõrged polnud, siis sai sealtsamast üle põllu otse rongi peale joostud. Mäletan hästi ka näiteks Saue suure kaupluse ehitust.

Kas õppisite ka kohalikus koolis, mis tegutses 1970ndate keskpaigani?

Saue koolis ei ole ma õppinud. Alates 1. klassist käisin muusikakeskkoolis. See kolis toona igal aastal eri paikadesse. Alles viiendas klassis kolisime Kivimäele.
Pärast seda tuli kool küll lähemale. Aga hommikul tuli ikkagi enne kukke ja koitu üles tõusta ning jõuda kell 6.50 väljuvale rongile. Õhtul läks maja kell kümme kinni ning 22.52 läks rong. Aga see jäi tihti käigust ära. Mõnikord ei liikunud ka järgmised rongid ja siis ootas ees kohutav külmetamine kas Kivimäe või Tondi jaamades. Saue jaam oli soe, sest seda köeti ja piletikassa asus majas sees. Tallinnasse vanaema juurde kolisin vist teisel või kolmandal kursusel.

Kuidas muusika Teid või Teie muusika leidsite?

Kolleeg Jüri Alperteniga oleme tegutsenud paralleelselt juba alates lasteaiast. Tema on minust küll aasta vanem ning eelis on see, et Jüri vanemad olid muusikud. Minu omad aga mitte. Õnneks oli olemas naine, keda ma hüüan Ingliks ja kelle kodanikunimi oli Elsa Rikandi. Tema käis mööda lasteaedu ringi ja kuulas mudilasi. Ta valis andekad muusikakeskkooli jaoks välja. See on väärtuslik nõukogude ajast eksisteeriv õppeasutus.

Õppigu poiss muusikat või midagi muud, igapäevaelu ja ka vembud käivad ikka asjaga kaasas. Kuidas Teiega lood olid?

Eks Sauel sai igasuguseid trikke tehtud. Mõisas oli ühel ajal Harju EPT keskus ning ühel pool hobusetallides oli autogaraaž. Teisel pool töötas jälle traktoriremont ja väike pood. Mõisa taga asus spordiväljak. Samasse kõrvale ehitasime sõpradega ka jalgpalliväljaku. Plastikmedaleid on minul siiani alles.
Eks sai käidud ka õunaraksus. Need puud on alles, kuigi tunduvalt suuremad kui toona. Ka Pärnasalu tänava puud, mille otsas sai ronitud, on suured ja neid tunneb juba raskustega ära.

Olete juhatanud teiste hulgas Opera National de Paris, Hamburgi Riigiooperis, Dresdeni Semperoperis, Berliini Deutsche Operis, Milano La Scalas ja Viini Riigiooperis. Keegi Eesti olümpiavõitjatest on võrrelnud kuldmedalit riigi presidendi ametisse valimisega. Kas dirigendile tähendab näiteks La Scala sama tippu?

Ma ei pea nii tähtsaks seda, kus inimene midagi teeb. Pean tähtsaks, et kuidas ta midagi teeb. Õnnestuda või ebaõnnestuda võib igal pool. Ka tippooperis. Peame oma väikeses riigis olema uhked nende üle, kes olümpiale pääsevad, sealt medali või koguni kulla võidavad. Aga mis puutub muusikasse, siis ma ei tähtsusta üle näiteks juhatamist La Scalas või Pariisis. Loomulikult on neil pikemad traditsioonid, rohkem võimalusi ja hea renomee. Aga nõudlikkus ja muusikaline elu on üks ja sama igal pool.

1. jaanuaril toimub Viini Muusikaühingu hoone kuldses saalis vast aasta tähtsaim kontsert. Kas see on dirigentidele absoluutselt erinev maailm, kuhu pääsevad ainult vähesed, väga kitsa klubi liikmed?

See on teine maailm ja eriline sündmus. On väga suur au, kui dirigent sellel päeval Viini filharmoonikuid juhatama palutakse. Valiku teeb orkester, õigemini selle nõukogu. Maestroid, kes selle au saavad, on vähe. Minu unistustes pole see sündmus olnud. Olen näinud kontserdi köögipoolt ja ettevalmistus väga pingeline. Maris Jansons, kes on ka mind õpetanud, on Viinis kahel korral juhatanud.

Lõpetuseks veel veidi Harju asjadest. Milliseid võimalusi ja uusi muusikalisi naudinguid annab inimestele leping Rahvusooperi ja Harjumaa vahel?

Maavalitsuse ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu leping Estoniaga reguleerib ühiste ürituste korraldamist, sealhulgas näiteks Harjumaa teatripäev, aastalõpuball ja teised. Igal aastal teatripäeval antakse üle maakonna teatripreemia ühele hooaja jooksul silma paistnud estoonlasele.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.