Saada vihje
Vapral Keila vanahärral täitus sajas eluaasta (0)
Aasta algas Keilas elavale Eduard Kuuskorile õnnelikult. 2. jaanuaril tähistas mees suhteliselt haruldast ehk 100. sünnipäeva. Samal päeval võttis reibas ja naljatujuline juubilar kodus vastu õnnitlusi.

Õnnitlejaid ning tervitajaid käis Eduard Kuuskori kodus juba alates hommikust. Keskpäeval tulid külla linnapea Enno Fels ja sotsiaaltöö spetsialist Ave Kivinukk. Mehine käepigistus linnajuhilt, lilled, auaadress ja meened.

“Kõik rõõmud ja mured raashaaval koguda. Ja kogutud kullaterad jälle edasi jagada. Teil on neid kullaterasid palju. Olete neid jaganud ning jagate ka edaspidi,” tervitas Kivinukk.
Kaitseminister Jüri Luige õnnitluskaardi ja meened andis edasi Andres Siplane.

Kohal olid ka endiste poliitvangide Loode-Eesti ühingu esindajad, tuttavad ja sõbrad. Praegu kuulub ühingusse 59 liiget. Veel 10-15 aastat tagasi oli neil aga 200 liiget. Poliitvangid laulsid juubilarile ühiselt “Õnne soovime Sul!”.

“Et te olete sellist vanamehenässi meeles pidanud, on mulle suur rõõm. On tore teid kõiki siin näha. Soovin kõikidele õnnelikku ja head uut aastat,” tervitas Eduard Kuuskor õnnitlejaid.

“Et riik püsiks igavesti”

“Ehk istute. Väsite muidu ära,” soovitasid nooremad. “Tead, ma istusin üle 20 aasta ehk täpsemalt 1968-ni. Minul on juba istumisest küllalt,” muheles juubilar ning võttis õnnitlused vastu püsti seistes. “Ema ikka ütles, et sa elad väga vanaks. Ja näe, ongi see ennustus täide läinud!”

“Minul on elus õnne olnud,” ütles reibas juubilar Eduard Kuuskor. Aastal 2002 tunnustas president Rüütel veterani Kotkaristi teenetemärgiga. 

Juubilar on veidi üle pooleteist kuu vanem kui Eesti vabariik. Mida ta soovib meie riigile? “Et Eesti riik püsiks igavesti. Ilma igasuguse kõrvalise mõjuta. Oma riigi inimeste ja oma riigi rahvaga,” vastas Kuuskor.

Kuidas vanahärra tervis? “Ma ei kuule hästi. Jalad on ka kehvad. Olin Venemaal suure külmaga ja alguses metsatööl. Külma oli miinus 50 ja rohkem. Aga kass on ergutuseks ja niimoodi peab see elu minema,” vastas mees. Arstidega puutus ta viimati kokku paar aastat tagasi.

Eduard Kuuskori pikk ning huvitav elu algas jaanuaris 1918 toonasel Läänemaal (praegu Raplamaa) Russalu mõisas. Isa poolt on ta hiidlane ja ema poolt läänlane. “Hiidlased teevad igast võimalikust asjast nalja, et saaks hiljem naerda. Minule on ka see komme külge jäänud. Püüan ikka lorijuttu majada,” muheles juubilar.

Ajateenistus algas noormehel Tallinnas. Täpsemalt Juhkentalis, Filtri teel asuvas Sidepataljonis.

Raua lahing ja Gulag

Juunis 1940, vabariigi viimastel päevadel tõsteti Eesti sõjavägi okupatsioonivõimude nõudel loetud tundidega kasarmutest välja. Kuuskor teenis pataljoni raadiorühmas. Nende uus asupaik oli Raua tänaval, praeguses 21. koolis. “Olin samas majas teist korda koolipoiss, sest lõpetasin seal algkooli. Ning nüüd algas jälle uus õpe,” meenutas vanahärra.

21. juunil tulid “tööliste esindajad”, punaväelased ning muud juhuslikud mehed väeosa üle võtma. Eesti vormis ajateenijad ning ohvitserid osutasid relvastatud vastupanu. Kapral Eduard Kuuskor oli nende hulgas. Langes kaks kaasvõitlejat – allohvitser Aleksei Männikus ja reamees Johannes Mandre. Hilisõhtuni kestnud lahingu lõpetas alles värskelt sõjaministriks määratud kindral Tõnis Rotbergi kohalesaabumine. Lisaks Eduard Kuuskorile elab tänaseni Raua tänava veteranidest Eduard Meemann, kellel täitub sajand kevadel.

Kindral Riho Terras kinkis kapral Kuuskorile kaitseväe juhataja lipu. Veteran lisas oma allkirja kaitseväe peastaabi aukülaliste raamatusse. Kapral Kuuskor külastas ka staabi- ja sidepataljoni. FOTO Kaitseväe peastaap 

Saksa ajal elas Kuuskor Tallinnas ning oli Hauka rühma radist. Enamus tema jaamast hävines 9. märtsil 1944 pommitamises. Paar aastat tagasi ütles Eduard Kuuskor intervjuus selle kohta: “Nii oligi parem. Jälgi oli hiljem tunduvalt vähem.” See ei päästnud teda Gulagi laagritest. Õnneks leebusid 950ndate keskel olud ning Kuuskor vabastati, kuid ta jäi elama ning töötama Komimaale Intasse. Ta kohtus samuti represseeritud naisega, tütar sündis 1956 ja poeg 1958.

Eestisse naases pere alles 1968 ning asus elama Keilasse. Põhjus hilises kojutulekus oli selles, et põhjas töötades läks iga aasta kahe eest. Pereisa sai juba 50-aastaselt vanaduspuhkusele. Ning ka pension oli tavalisest tunduvalt kõrgem.

“Minul on õnne olnud,” võttis juubilar senise elu kokku.

TEAVE: Austavad kaitseväe juhid ja president
• 3. jaanuaril ehk Vabadussõja relvarahu aastapäeval austati vanahärrat koos teiste vabadusvõitlejatega Kaitseväe peastaabis. Kohal olid kaitseväe juhid eesotsas kindral Riho Terrasega. Samuti Sidepataljoni esindajad.
• 23. veebruaril on Eduard Kuuskor kutsutud Keilas toimuvale vabariigi aastapäeva aktusele. 24. veebruaril ootab teda Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval Eesti 100 vastuvõtul riigipea Kersti Kaljulaid.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.