Saada vihje
Vana villisega Venemaad avastama (0)
Tuleva teisipäeva, apoplectic 13. mai ennelõunal asub Hüüru veski taastanud Kose valla mees Arno Pavel teele oma unistuse poole. Vanal UAZ-il ehk kõnekeeli villisel tahab mees jõuda Vladivostokini välja ja koju tagasi ka.

15. mail tahab Pavel jõuda Buraševosse. “Olin see bussijuht, kes Venemaalt president Pätsu säilmed kodumaale tõi, nüüd kutsuti mind tema mälestusmärgi avamisele,” selgitab ta. Tveris seisab ees eestlaste seltsiga kohtumine. Seejärel ööbib Pavel aga Jaroslavlis, kus pidi 900 paari ööbikuid juba kohal olema. “Tahaksin seda võimsat ööbikulaulu kuulata,” ütleb mees.

Kümme aastat

Edasi viib tee läbi Permi, Tjumeni, Tomski jt suure Venemaa linnade ja külakeste Baikali järveni välja, sealt edasi 4000 km edasi Vladivostokki. Idee just niisugune teekond ette võtta tekkis Arno Pavelil kümme aastat tagasi. “Algul oli mõte minna Magadani, seal aga käiakse igasuguste masinatega, seepärast mõtlesin ümber. Ka tuli masu tuli vahele, autoremont aga maksab palju ja reis samuti,” räägib Pavel. Kindel soov läbida Venemaa villisega jäi püsima, ka uudishimu näha eluolu kogu eheduses. “Olen 67-aastane, ja kui ma nüüd seda sõitu ette ei võta, jääb see mind vaevama elu lõpuni. Kingin endale ilusa suve.”

35-aastane, aga liigub

“Materjali paikade kohta, mida läbin, olen guugeldanud, salvestanud ja tõlkinud. Villisesse võtan kaasa kokkupandava jalgratta, et põnevamates paikades auto parkida ja rattal vaatamisväärsused läbi sõita,” räägib Pavel. Läbitu kirjeldused ja fotod paneb ta oma blogisse üles, et reisi väärtustada. “Reisi kestel täidan Muinsuskaitse Seltsi liikmena seltsilt saadud ülesandeid, üks neist on üles otsida Jaapani mere ääres asuv eestlaste muuseum.”

Masin, millega Arno Pavel teekonna ette võtab, on 1979. aastal valmistatud UAZ. “Auto on nüüd korralikult hooldatud ja täiustatud, aga nagu Vene tehnika ikka, vana ja väsinud raud,” ütleb Pavel. “Lootus on sellel, et igas külas peaks olema inimene, kes oskab villist hooldada ja juppe peaks ka veel leiduma. Seda tüüpi autot on pea 25-30 aastat toodetud,” sõnab ta. Seitsmekohalise auto istmeist on alles kaks, ülejäänud ruumi hõivab kaasavõetav varustus (toit, sääsevõrk, õnged jms) ning magamisasemelegi peab koht jääma.

Nädalapäevad enne sõitu on Arno Pavelil sebimist veel palju ja villiski alles täiustamisel.
“Stardin Hüüru veski õuelt 13. mail, kell 10-11 on sõpradel, tuttavatel ja huvilistel mind ja „uazikut“ võimalik tulla ära saatma,” ütleb reisisell Pavel ja kiirustab ettevalmistustööde juurde tagasi. 900 paari ööbikute ja 1200 Siberi taiga karu juurest peaks rändur villisega tagasi jõudma 13. augustil.

ARNO PAVEL JA VILLIS
• Arno Pavel on sündinud 1. novembril 1946. aastal.
• Füüsiline ettevalmistus on tugev, ta on aastaid osalenud rattarallidel ning Tartu maratonil pikkadel distantsidel ning treenib nendeks regulaarselt.
• 1979. aastal valmistatud villis (UAZ-469i ehk maastikuauto rahvapärane nimetus nõukogude ajast) on ostetud Tarvastu Põllumajandusühistu pankrotioksjonilt, viimati sõitis sellega ühistu zootehnik. Villist on Venemaa reisiks remonditud Tarvastu meistri juures, hiljem Kosel firmas JakkMoto.
• Venemaa sõidu kogupikkus on umbes 30 000 kilomeetrit.
• Venemaa sõitu saab jälgida aadressil arnopavel.blogspot.com.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.