Saada vihje
Vana puurkaev ja õigustatud ootused (0)
Article title
Kaevu senine omanik Lauri Salu (paremal) selgitab Harku valla vee-ettevõtte Strantum juhatajale Meelis Härmsile, millele peaks kaevu tulevane omanik tähelepanu pöörama.
Kas oskas üks esimese vabariigi aegne Harku järve tagune talumees aimatagi, et saja aasta pärast tema põldudel vilja asemel majad kasvavad ning laiaks ja siledaks asfalteeritud külateed on tänavateks saanud; et talutäie laste asemel siin nüüd suur ja uhke lasteaed on. Küllap oskas ta seda kõike ette näha sama vähe kui sekeldusi vee ja ühe kaevu pärast.

Algas kõik 1999 aastal, mil viis perekonda, kes kõik Harkujärve küla Alasniidu kandiga ajalooliselt seotud, ühiselt otsustasid, et tagastatud esivanemate maaomandil põllu- ja karjapidamisega jätkata pole perspektiivne.

„Piir oli lahti, Poolast odav kartul Tallinna turul, milleks meile esiisade kombel kartulikasvatus või piimatootmine,“ meenutab üks alustajatest, tänaseni Harkujärvel esiisade talus elav ettevõtja, OÜ Pillado osanik Lauri Salu.

Nüüd majad ümberringi muudkui kerkivad, rahvast tuleb piirkonda aina juurde.

„Praegu elab Harkujärvel ligi 750 inimest, Tiskres lisaks 1020 ja juurde tuleb rehkendada ka sisse kirjutamata inimesed. Neid on ligi 20%,“ kinnitab Harku vallavolikogu liige, valla vee-ettevõtte Strantum juhataja Meelis Härms. Harkujärve on üks kiiremini kasvavaid elupiirkondi Harjumaal.

Kus inimene, seal vesi

Puhas joogikõlbulik vesi. Veel parem, kui maasügavuses varjul olnud põhjavesi. Et tänaste ja tunaste inimeste vahele mahub pea pool sajandit sovhoosiaega – selles kandis Ranna sovhoosi aega – siis on seal ka sovhoosi rajatud ligi 100 meetri sügavune puurkaev. Et tol ammusel ajal samasse kõrvale ehitatud sovhoosi sigala veega varustatud saaks.

„Puurkaev oli minu isale tagastatud maade kõrval, millele hakkasime detailplaneeringut tegema. Mul oli juba ASiga Tallinna Vesi kokkuleppe, et heitvee saab nende abiga ära juhtida,“ kõneleb Lauri Salu.

Küsimus tekkis, kuidas planeeritav elamute piirkond puhta joogiveega kindlustada. Naaberomanik, kelle maadel oli sovhoosi vana puurkaev, ei arvanud kaevust palju ja müüs selle Tabasalu Veele (Strantumi eelkäija – Ü.R.) Et ka alles esimesi samme tegev valla vee-ettevõte ei osanud piirkonna sellist arengut prognoosida, müüdi kaev omakorda osaühingule Pillado. Nii sattus endise naabri maadel olev vana puurkaev Lauri Salu omandisse.

„Järel oli sellest puurkaevust siis veel ainult puurauk,“ mäletab kaevuomanik. Ettevõtlik mees ehitas aga uue kaheastmelise pumpla, rajas suured maa-alused mahutid, et ka tuletõrjel oleks häda korral vesi võtta. Et küla aina kasvas – juurde kerkisid uued majad Alasniidul, Apametsas, Nõmme teel ja mujalgi, tekkis vajadus ka kogenud veekäitleja järele, kes klientidega igapäevaselt õiendaks.

„Valla soovitusel sõlmisin siis lepingu ASiga Tallinna Vesi,“ ütleb Lauri Salu. Kaevuomanikule endale jäi uute trasside rajamine. Tallinna Vesi ei taha ju väljaspoole Tallinnat investeerida, arvab Lauri Salu.
Kui aga investeering tehtud, tahab ettevõte küll, et raha Tallinnasse voolaks, on nõus veega opereerima.

Suured plaanid

Aprillis 2016 kirjutas Harju Elu Harkujärvel Alasniidul toimunud suurest rahvakoosolekust, kus protestiti selle vastu, et Tallinna Vesi hakkaks joogiveega varustama Alasniidu ja Harkujärve rahvast, kuna kohaliku 100 meetri sügavuse puurkaevu veevarud olid piisavad, varustamaks piirkonna rahvast põhjaveega. Inimesed põhjendasid oma protesti just õigustatud ootusega põhjaveele, kuna mitmed pered olidki Tallinnast selle pärast Harkujärvele kolinud, et Ülemiste järve pinnavee asemel oleks tarbimiseks tervislikum põhjavesi.
Rahvas sai ka oma tahtmise – vana puurkaev jäi piirkonda veega varustama. Ja varustab siiamaani, AS Tallinna vesi ainult opereeris, see tähendab toimetas peamiselt arvetega.

Septembris lõppes aga leping ja piirkond vajab uut tugevat vee-ettevõtjat. Harku valla volikogu võttiski oma oktoobrikuu istungil vastu otsuse teha valla ettevõttele Strantum ülesandeks osta osaühingult Pillado ära puurkaev ja vajalik taristu.

Ootusi ei peteta

„Kaubad on koos, hinnaski kokkulepitud. Jäävad veel mõned tehnilised üksikasjad,“ kinnitab Strantum juhataja Meelis Härms. Pumbajaam läheb peale notariaalse lepingu sõlmimist Strantumi omandisse ja valla ettevõte hakkab seda hooldama ja haldama, tehes vajadusel ka investeeringuid.

Mis aga peamine – elanike õigustatud ootust kvaliteetsele põhjaveele ei peteta. Veel enam, sel tulisel aprillikuu rahvakoosoleku 2016 lepiti kokku, et põhjaveele on õigustatud ootus ainult „vanadel olijatel“ ehk inimestel, kes elavad Tallinnast sõites Harku järve taga Kiriku teel ja sellest vasakut kätt (vanemad elurajoonid). Paremat kätt olijatel (uuemad elurajoonid) õigustatud ootust olla ei saa.

Siiski loodab Meelis Härms, et ka uued elamurajoonid saavad kvaliteetse põhjavee.

„Veel üks vana puurkaev on võimalik rekonstrueerida,“ kinnitab Meelis Härms. Selle abil loodab Strantumi juhataja tulevikus kogu areneva piirkonna põhjaveega ära varustada.

Vee hind

Head asjad on teadagi kallid. Vesi peab küll hea olema, aga kas ka kallis? Kohalikel elanikel on siiski hirm, et nüüd, mil opereerimise võtab üle Strantum, tõuseb ka vee hind.

„Nii odavalt, nagu AS Tallinna Vesi Tallinnas vett müüb, ei suuda Eestis keegi. Seal on ühe järvest tuleva toru otsas sajad tuhanded kodumajapidamised, lisaks ettevõtted. Meil nii ei ole,“ ütleb Meelis Härms.

Vee hinna kujundamisel lähtutakse aga kindlasti konkurentsiameti metoodikast, mis rakendub ühetaoliselt kõigile vee-ettevõtetele.

Kasu sellest, et pumplat omab nüüd valla ettevõte, on ka Harku vallale tervikuna. Erinevalt Tallinna Veest saab Strantum ühisveevärgi taristu rekonstrueerimiseks taotleda kaasrahastust Euroopa Liidu struktuurifondidest ja keskkonnaprogrammidest.

“Ühisveevärgi projektid on kallid. Abirahade toel saame vallale kokku hoida sadu tuhandeid eurosid,” kinnitab Harku valda juba mitu veehaaret ehitanud mees.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.