Saada vihje
Kolgaküla valimisdebatil särasid teise kategooria tähed (0)
Article title
Publik Kolgaküla rahvamaja saalis.
17. jaanuaril peeti Kolgaküla rahvamajas Ida-Harju valimisdebatt, kuhu olid kutsutud Harju- ja Raplamaal kandideerivad erakondade esindajad. Osavõtt osutus oodatust lahjemaks, aga debatti jagus siiski kaheks tunniks ja 38 minutiks.

Ehkki valmisringkond Harju- ja Raplamaa on Eesti suurim – jagamisele läheb 15 riigikogu liikme mandaati –, tuli üheksast osalenud erakonnast juhiga kohale vaid Vabaerakond.

Väitlust modereeris Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, saalis jälgis debatti 70-80 huvilist. Väideldi peamiselt kolmel teemal: muudatused maksupoliitikas, riigi jätkusuutlikkus/vananev elanikkond ja Eesti aastal 2030.

Paremerakondade nägemus

Reformierakonda esindasid debatil Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ja riigikogu liige Kalle Palling. Palling lubas, et tema erakonna võidu järel jääb tulumaksuvabaks miinimumiks 500 eurot, aga sealt edasi muudetakse maksusüsteem jälle ühetaoliseks tagasi. Langetatakse aktsiise ja antakse kohalikele omavalitsustele rohkem õigust oma maksude üle otsustamisel. Umboja lisas, et on maksuerisuste vastu, sest “igasuguste erisuste sisseviimine tähendab tegelikult bürokraatia kasvu”.

Kalle Palling ja Andrus Umboja. 

Riigi jätkusuutlikkuse osas arvas Kalle Palling, et selle tagab sündivuse kasv. “Harku vald kaotas kolme- ja enamlapselistele peredele lasteaia kohatasu ja kõikidele teistele peredele langetas seda kolmandiku võrra,” tuletas ta Harku vallavolikogu esimehena meelde. Lisaks on vaja kaitsta loodust ja loobuda põlevkivi otsepõletamisest elektritootmises.

“Kindlasti 2030 seisneb tihedamates koostöösidemetes üle lahe. Kindlasti on olemas tunnel Tallinna ja Helsingi vahel,” arvas Umboja. Palling kiitis Eesti e-residentide programmi, tehnoloogia arengut, rõhutas inimeste vaba liikumise tähtsust ja lubas riigigümnaasiumi rajamist Kuusallu.

Siim Pohlak ja Henn Põlluaas. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond debateeris riigikogu liikme Henn Põlluaasa ja raadiohääl Siim Pohlakuga. “EKRE eesmärk on maksude langetamine,” ütles Pohlak. Konkreetselt lubas ta alandada kütuse-, alkoholi-, gaasi-, ja elektriaktsiisi, elektri võrgutasusid, taastuvenergia tasusid ja käibemaksu. “Loomulikult tuleb sisse viia regionaalsed maksuerisused,” arvas Põlluaas.

Jätkusuutlikkusest rääkides hoiatas Henn Põlluaas võõrtööjõu massilise sissetoomise eest. “Ühel heal päeval me oleme sellises olukorras, kus me oleme vähemuses ja kas see enam on Eesti?” küsis ta retooriliselt. “Me peame nägema vaeva, et hoida siin hoopis meie parimaid inimesi,” arvas Põlluaas.

“Aastal 2030 peaks Eesti olema ennekõike väärikas riik. Väärikas tähendab seda, et meie valitsus ei tõmba Brüsselis saba jalge vahele,” arvas Pohlak. Põlluaas lisas: “Me kavatseme teha kõik, et aastaks 2030 kõikidel oleks turvatunne, et me saaksime hakkama, et me ei peaks elama peost suhu.”

Kalle Muuli ja Ann Räämet. 

Isamaa poolt olid väitlustulle tulnud seenioride kogu esimees Ann Räämet ja ajakirjanik Kalle Muuli. “Isamaa makse ei tõsta ja uusi makse ei kehtesta,” lubas Räämet. “Me peame tagama kõikidele võrdse konkurentsiolukorra. Ma arvan, et see edendab meie majandust rohkem, kui see, et me kellelegi teeme soodustuse või erandi,” arvas Muuli.

“Tuleb kujundada tugev ja hästitoimiv tervishoiusüsteem,” arvas Räämet jätkusuutlikkusest rääkides. Ta rõhutas elukestvat õpet, vajadust tootlikkuse kasvu järele. “Meil ei ole tarvis panustada välismaalt tulevatele töökätele.” Muuli mainis siiski, et Eesti ülikoolides on palju välismaa õppejõude: “Eesti peab olema konkurentsivõimeline riigina, kuhu tahavad tulla tööle ajud.”

“Perepoliitika, keelepoliitika, eestikeelne haridus, ranged kodakondsus- ja sisserännupiirangud,” loetles Kalle Muuli 2030. aasta ideaale. “See, kust rikkus peaks hakkama tulema, on ennekõike meie haridus, meie teadus ja meie inimeste ettevõtlikkus.”

Vasaktiib arvab

Keskerakond saatis debatile Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. “Miks läks valesti selles valitsuses meie juhtimisel – keeruline maksususteem,” tunnistas mees. “Piirkondlike maksuerisuste tekitamine ei ole väga tark mõte,” arvas ta samas.

Aivar Riisalu. 

Jätkusuutlikkuse osas üllatas Riisalu kuulajaid: “Mina tean, kuidas rikkaks saab. Meil on kolm suurt vaala – meil on põlevkivi, mets ja fosforiit,” rääkis ta ja lisas: „Me muutume Šveitsiks.“

Riisalu hoiatas, et aasta 2030 ei pruugi tulla sugugi roosiline. Eestil võib olla väike vinduv sõda Venemaaga, umbes nagu praegu Ida-Ukrainas. “Aga rinne püsib, riik on alles, rahvas usub, elektrit antakse mõni tund päevas.”

Rene Tammist ja Pille Petersoo. 

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda esindasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning sotsioloog Pille Petersoo. “Leiame, et tulumaksu astmete arvestamise piiri tuleks seniselt 1200 eurolt tõsta 2000 eurole,” rääkis Tammist. Ta lubas muuta pensionid keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvabaks, elektriaktsiisi alandamist poole võrra ning annetuste muutmist tulumaksuvabaks.

Petersoo arvas, et jätkusuutlikkuse nimel tuleb eakaid hoida kauem tööl läbi paindlike töövormide ja tagada neile ümberõppe võimalused. Tammist lisas, et Eestis on veel rakendamata 80 000 inimese potentsiaal. “Need on täna seotud omaste hooldusega või noored, kes ei ole aktiivselt tööl ega koolis või siis samuti lastega emad.”

“Meie arvame, et väga oluline on tervise teema,” ütles Petersoo 2030. aastat silmas pidades. “Meie visioon on hooliv ja uuendusmeelne riik ja rahvas, kus on vabadused ja võrdsed võimalused tasakaalus,” lisas Tammist. Rääkides e-teenustest ja tehisintellektist, arvas Tammist: “Me oleme väga suures globaalses konkurentsis parimate inimeste pärast.”

Väikesed proovivad ka

Debatieelsel päeval avaldatud EMORi gallup ülejäänud erakondadele valimiskünnise ületamist ei lubanud, aga debatil võtsid nad siiski aktiivselt sõna.

Taavi Toom ja Monika Salu. 

Erakond Eesti 200 tuli välja diplomaat Taavi Toomi ja Kuusalu endise vallavanema Monika Saluga. “Maksustama ei peaks mitte nii palju asumit ja füüsilise isiku tulu, vaid võiks maksustada rikkust ja vara,” arvas Salu. “Meie pakume välja – poole väiksem sotsiaalmaks väikeettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kuni kolmekordse keskmise palga ulatuses.”

Jätkusuutlikkuse osas tõi Toom ebamugava tõena välja Eesti rahvastiku kahanemise. “Võtmeküsimus on see, kas me suudame ja kuidas me investeerime targalt inimestesse ja nende arengusse.” Oluliseks pidas ta igapäevast keskkonda, et inimesed tahaksid siin elada. “Minu arvates on vajalik ka eakamaid inimesi hoida kauem tööturul,” lisas Toom.

“Ma loodan, et aastaks 2030 oleme me korda teinud Eesti riigiaparaadi, bürokraatia on viidud miinimumini ja kaasatud on spetsialistid otsuste tegemisse,” arvas Salu. Ta rõhutas hariduse tähtsust.

Tiia Välk ja Kaul Nurm. 

Vabaerakonna laua taga istusid selle esimees Kaul Nurm ja Vandjala külavanem Tiia Välk. “Tööjõult ja palgalt arvestatav tulumaks peaks tulema 12 protsendini,” arvas Nurm. Ta lubas, et annetusi vabaühendustele saab tulevikus teha otse töötasust enne tööjõumaksu, alandatakse kütuse- ja alkoholiaktsiisi, lõpetatakse pensionite maksustamine, taastatakse abikaasade ühisdeklaratsioon ning suurendatakse laste pealt mahaarvatavat tulumaksuvaba miinimumi. Kuulajaid üllatas Nurm robotimaksu nõudmisega.

Jätkusuutlikkusest rääkides teatas Nurm: “Meie loosung on – igasse peresse üks laps juurde.” Selle saavutamiseks peaks riik andma perekondadele garantiid suuremate elamute ja autode hankimiseks. Ta rõhutas kutsehariduse olulisust ning samuti vajadust vähendada regulatsioone, mis takistavad pensionäridel ja lastel töötamist.

2030. aasta osas rõhutas Nurm: “Meil on puhas keskkond, kus mets on alles, kus jäätmed on taaskasutatavad, kus ettevõtlus baseerub väikeettevõtlusel, energiat toodetakse taastuvatest ressurssidest.” Ta lubas ka kodulähedast haridust, Eesti kaitsmist nii seest kui väljast, digitaalset asjaajamist, maailmatasemel innovatsiooni ja otsuste tegemist rahvaalgatuse korras.

Jakko Väli ja Joonas Laks. 

Erakond Eestimaa Rohelised tuli välja liikluskorraldaja Joonas Laksi ja Tallinna televisiooni saatejuhi Jakko Väliga. “Alkoholiaktsiisi langetamisel ei ole mingit põhjust,“ põrutas Väli ja leidis, et kütuseaktsiisi peaks siiski langetama. „Oleme ka selle poolt, et maksuvabalt saaks kasutada pensionifondi kogunenud raha enda või lapse elupäästvaks raviks, kui haigekassa selle eest ei tasu,” arvas Laks.

Jätkusuutlikkuse osas arvas Väli , et tasuta kõrghariduse teostus ei ole olnud hea. “Pikendame paljude inimeste lapsepõlve, helget lapsepõlve,” ironiseeris ta. Väli kriitikat pälvis ka eakate hooldus. “Mõni hooldekodu on tõeline põrgu,” ütles ta. “Sa võid otsida eestlast hooldajaks hooldekodusse, kuid sa ei leia seda ja sul ei jää mitte midagi muud üle, kui sa pead tooma selle ukrainlase.”

2030. aasta osas Välil ja Laksil selget visiooni ei olnud. “See, kuhu me tahame minna, tuleb välja selgitada inimestega koos,” arvas Laks. “Praegu on hea majandushoog meil sees. Mõtleme järele, mida me reaalselt vajame, kus on liigliha. Teeme oma riigi korda. Esimene puhas riik – see on roheliste seekordne moto,” arvas Väli.

Artur Talvik ja Madis Iganõmm 

Elurikkuse Erakonda esindasid riigikogu liige Artur Talvik ja maadlustreener Madis Iganõmm. “Meie seisukoht on praegusel hetkel mitte makse puutuda,” teatas Talvik, mainides siiski, et praeguste probleemide üheks peamiseks põhjuseks on olnud kütuseaktsiisi kiire tõus. Maksuerisuste kohta arvas ta, et see on “üks suur susserdamiste pesa”.

Jätkusuutlikkuse osas pidas Talvik oluliseks odavat elektrit ja internetti maapiirkondadele. Talvik arvas, et robotiseerimise, automatiseerimise ja tehisintellekti tulekuga jääb töökäsi ühiskonnas hoopis üle. Piiranguid vöörtööjõule ta sellegipoolest ei pooldanud. “Ajud võiksid ikkagi vabas põrkumises olla,” ütles ta.

“Meie suur idee on nutikas maheriik,” ütles Artur Talvik 2030. aastat silmas pidades. “Peamiseks on saanud sinine majandus, mis on rohemajanduse järgmine aste, mis on loodust saastavast majandusest muudetud loodust taastavaks majanduseks.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.