Saada vihje
Väike karuindeks – uus elukvaliteedi mõõdupuu (0)
“Kui näeme elektriposti otsas sidrunilimonaadi reklaami, siis meie keha valmistab end ette, et me hakkame kohe sidruneid sööma. Ja kui me seda sidrunit ei saa, siis meie keha läheb kohe stressi. Kui võrdleme kolme keskkonda: tuba, linn ja mets, siis ainult mets on selline keskkond, kus meie keha ei saa valesid signaale,” rääkis Valdur Mikita.

10.–14. juulini toimus Harjumaal kestliku arengu konverents “Teadlike kogukondade tarkus”, mis tõi Lilleoru õppekeskusesse enam kui 500 inimest 46 riigist üle kogu maailma. Viie päeva vältel oli fookuses nii maailma kui Eesti jätkusuutlik areng ning uudsed lahendusteed selle saavutamiseks.

Konverents viidi läbi Maailma Ökokülade Võrgustiku (Global Ecovillage Network e GEN) Euroopa organisatsiooni, Eesti Ökokogukondade Ühenduse ja MTÜ Lilleoru koostöös. GEN ühendab ligi 10 000 kogukonda üle kogu maailma. Konverentsil toimus kokku 116 töötuba, 6 plenaarettekannet ning kolm spetsiaalselt Eestile suunatud töötuba. Konverentsi avas 10. juulil toimunud Eesti visioonipäev.

Majandus vajab muutust

Eesti 100. sünnipäevale pühendatud visioonipäeva avaettekandes tõdes kirjanik Valdur Mikita, et Eestis on levimas loodusvaeguse sündroom: “Pole vahet, kas meil pole metsa või on mets, kuid inimesed ei käi seal,” märkis Mikita. Keskkond ja inimese psühholoogia on aga otseselt seotud: “Linnaruumis kummitavad meid valestiimulid. Kui näeme elektriposti otsas sidrunilimonaadi reklaami, siis meie keha valmistab end ette, et me hakkame kohe sidruneid sööma. Ja kui me seda sidrunit ei saa, siis meie keha läheb kohe stressi. Kui võrdleme kolme keskkonda: tuba, linn ja mets, siis ainult mets on selline keskkond, kus meie keha ei saa valesid signaale.” Mikita pakkus Eesti elukvaliteedi hindamiseks välja ka “väikese karuindeksi”, mis mõõdab vahemaad linnasüdamest esimese karuni.

Maaülikooli emeriitprofessor ja keskkonnasäästlikkuse grand old lady Anne Luik tõdes samal päeval, et tegelikult on Eesti ikka veel Euroopa rikkaim riik: “Meie ökosüsteemid funktsioneerivad, elurikkuse annab looduse ja inimeste vaheline pidev interaktsioon, nagu see läbi aegade on toimunud.”

“Puude asemel võiks paberi tootmisel kasutada pigem kaevandustuhka,” innustas visioonipäeval konverentsi üks peaesinejaid, majandusuuendaja ja ettevõtja Gunter Pauli. Ta on võtnud oma südameasjaks meie planeedi looduse ja kogukondade taastamise, kasutades selleks nn sinise majanduse ärimudelit. “Me peaksime suutma toota paberit ilma vett reostamata. Tehnoloogilised lahendused selleks on olemas,” ärgitas vihmametsade taastamisele kaasa aidanud Pauli eestlasi uusi võimalusi otsima. Pauli enda loodud ettevõtted toodavad paberit kaevandustolmust ja aherainest, tootmises ei kasutata vett ning toodetud paber on taaskasutatav.

Rahvusvahelise GEN konverentsi korraldajad, Ave Oit ja Toivo Aalja. 

“Balti riikides te kaevandate oma metsi,” tõdes säästva metsanduse ekspert Bernd Neugebauer. Ta on ainuke inimene maailmas, kel on õnnestunud taastada küps vihmametsa kooslus maha raiutud metsade asemel Yucatani poolsaarel. Olgu öeldud, et ökoloogid ennustasid, et sellise koosluse taastumine üksnes looduslike mehhanismide abil võtab 600 aastat.

Täna ei piisa üksnes kestlikest lahendustest: inimene peab võtma vardja ja tervendaja rolli. Meie tarka, toetavat ja taastavat sekkumist on vaja, et taastada planeedi ökosüsteemid. Nagu paljud konverentsil kõlanud lood näitasid, on see võimalik – ja võimalik palju lühema aja jooksul ja lihtsamate vahenditega, kui me oskame arvata. Tehnoloogiad selleks on olemas.

Uus algab inimesest

Pea kõik konverentsi peaesinejad leidsid, et keskkonna parandamiseks ja kestliku eluviisi kujundamiseks vajalike ühiskondlike muutuste võti on inimeses. Inimeste mõtteviisi on aga võimalik muuta, kinnitas 30 aastat inimkäitumise põhialuseid uurinud visionäär, Lilleoru keskuse asutaja Ingvar Villido. “Iga inimese sees on destruktiivseid emotsioone ja mõtteid – omamoodi sisemist prügi, mis mürgitab nii inimest ennast, teisi inimesi, kuid ka keskkonda, kogu planeeti,” analüüsis Villido oma ettekandes keskkonnaprobleemide juurpõhjuseid. “Kõik halb, mis juhtub inimeste vahel, on põhjustatud sellest nö prügist. Kui vabaneme prügist meie sees, muutuvad meie väärtused ning muutub puhtamaks ja elamisväärsemaks ka maailm.”

Miks tugev kogukond?

Kosha Joubert, maailma ökokülade liikumise tegevjuht ja koolitaja, tõi konverentsi lõputseremoonial välja, et Lilleorus toimunu oli üks paremini korraldatud ökokülade konverentse läbi nende kahekümne kahe aastase ajaloo. Ta tõi esile eestlaste oskust teha koostööd ja Harjumaad kui suurepärast kohta sellise suurürituste läbiviimiseks. Maailma ökokülade ühenduse tuumidee on Jouberti arvates taastamine ja tervendamine: “Varem oli meie võtmesõnaks jätkusuutlikkus, kuid oleme töös kogukondadega erinevates piirkondades üle kogu maailma aru saanud, et üha rohkem on vaja taastada ja tervendada inimese hinge, närvisüsteemi, kogukondi, looduslikke süsteeme meie ümber.” Kosha Jouberti juhtimisel toimus ka spetsiaalne töötuba Eesti kogukondadele, kus koos meie teadlikult loodud kogukondadega oli kohal ka külaliikumine Kodukant. Koos uuriti, kui jätkusuutlik on Eesti küla ning mis mõjutab Eesti küla eluolu ökoloogilises, kultuurilises, majanduslikus ja sotsiaalses aspektis.

Viis päeva täis arutelusid ja elavaid mõttevahetusi sünnitas palju uusi algatusi ja koostöökohti. Paljudki külalised andsid lubaduse tulla tagasi Eestisse – oma kogemusi jagama kuid ka siinsest kogemusest õppima. Kas ehk ei alga olulised muutused maailmas just siitsamast – Harjumaalt, meie enda kogukondade ja külade initsiatiivist teha ja mõelda teistmoodi. Uuel ja elu edasi viival viisil?

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.