Saada vihje
Vabadussõja algus: puudus kõigest ning suur kaitsetahe (0)
Article title
Soomusrong Kehra jaamas. Vahti peab Valdo Praust.
Saja aasta möödumist vabadussõja murdelahingutest tähistati Anija vallas 5.-6. jaanuarini. Kohal oli soomusrong, peeti ajalookonverentsi, süüdati võidutuli ning president Kersti Kaljulaid avas taastatud mälestussamba.

Kahepäevase murdelahingute tähistamise avas laupäevane ajalookonverents Kehra jaamahoones. Tartu ülikooli teadur Ago Pajur ütles esimese ettekandjana, et saja aastaga on hinnangud vabadussõjale kõikunud seinast seina. Seda alates asjalikust tunnustusest ja austusest kuni küsimuseni: ehk oli sõda väljamõeldis.

“Täiesti kindel on aga see, et sõda hõlmas suure ala – Ida-Harjumaalt kuni Peterburini ning lõunast Riiani. Eesti riigi eest langes peaaegu 6000 inimest. Kokku osales rindetegevuses või tagalas üheksa protsenti toonasest riigi rahvastikust,” ütles Pajur.

Tegu oli kindlasti kahe riigi vahelise sõjaga, sest rahulepingule kirjutasid alla Eesti ja Nõukogude Vene esindajad.

Toivo Kikkas rääkis eluolust sõja esimestel kuudel. Tema sõnul oli puudus kõigest. Rindemehed ei saanud soola, tubakat ja seepi, suhkrut oli harva. Riigi rahaline seis oli segane, sest käibel olid erinevad kupüürid. Sellegipoolest said vabatahtlikud rindevõitlejad toona 3 marka päevaraha (hiljem 5-6 marka) ning ohvitseride kuuraha oli 200 marka. Päevane leivanorm oli sõja alguses 600 grammi, kätte saadi sellest 300-400 grammi. “Võitlejate hulgas oli ka väsimust ning unepuudust. Pesemiseks ehitati eraldi 4-5 vaguniga saunaronge,” ütles Kikkas.

Hobusedki mobiliseeriti

Naistest ja meestest sõjas on räägitud põhjalikult, kuid väga olulised olid rindel hobused. Kadri Talviku sõnul kuulutati hobuste üleriiklik mobilisatsioon välja 17. jaanuaril 1919. Kokku võeti üle Eesti teenistusse 4500 hobust. Sellest toonasel Harjumaal 380 hobust. “Alguses maksti omanikule rekvireeritud hobuse eest 300-600 marka, hiljem kuni 1500 marka. Ülemjuhataja J. Laidoneri palk oli toona 4000 marka,” selgitas Talvik.

Eesti vabadussõja ajalugu ilmus kaheköitelisena aastatel 1937-1939. Lisaks on olemas kolm lühikäsitlust. Lauri Vahtre hinnangul on koguteos hästi ja ladusalt koostatud, kuid ikkagi vajatakse uut teost. Seda otsustatigi eelmisel kümnendil koostama hakata. “Praegu püsime autorite kollektiiviga graafikus. Käsikiri on peaaegu koos, kirjastajat praegu otsitakse. Umbes tuhandeleheküljeline kaheköiteline koguteos ilmub järgmise aasta 2. veebruariks,” lubas ajaloolane Vahtre.

Lahing aastast 1919

Pühapäeva hommikul oli tähistamise põhipunkt Kehrast mõned kilomeetrid ida pool asuva Lahinguvälja raudteepeatuse juures. Seal lõi soomusrong nr. 2 punaväelastega lahingut 4. jaanuaril 1919. Sama näidislahing peeti maha ka 6. jaanuaril 2019. Osales üle saja sõjaajaloohuvilise Eestist, Lätist, Valgevenest ja Venemaalt. Kohale sõitis ka äsjavalminud soomusrong nr. 7 ehk “Wabadus”.

Graniitsamba taastamise eestvedajad olid Anija vallavanem Arvi Karotam ja Kehra ajaloohuvilised. “Kokku oli monumendi heaks annetajaid 467. Tänan kõiki, kes kokku rohkem kui 50 000 euroga taastamist toetasid ja avamist korraldasid,” ütles Arvi Karotam hetk enne samba avamist.

Vabariigi president Kersti Kaljulaid tervitas Anija valla ning kaugematki rahvast. “Me taasavame ka sellele lahingule pühendatud mälestussamba. Tegelikult tuleb öelda, et avame. 1940. aasta 23. juunile oli kavandatud selle monumendi pidulik avamine. Aga lakkas eksisteerimast riik, mille kaitsjatele see mälestusmärk oli püstitatud. Seega räägib Kehra lahingu mälestusmärk meile loo mitte ainult saja aasta eest toimunud heitlusest, vaid ka sellest, mis juhtub, kui otsustatakse taganeda totalitaarse surve ees,” ütles riigipea.

Tema sõnul on väga asjakohane tuletada meelde vabadussõja peamisi õppetunde. “Et Eesti on kaitsmist väärt. Et Eesti on kaitstav ka ülekaaluka vaenlase vastu ja lootusetuna näivas olukorras. Et edu pandiks on meie endi tahe, julgus ja otsustavus,” loetles Kersti Kaljulaid. Samba avasid riigipea, vallavanem, kaitseminister Jüri Luik ning kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Herem. Õnnistas kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar.

Projekt on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

TEAVE: Lahinguvälja sammas
• Graniitmonumendi kõrgus on 6,5 meetrit.
• Selle vundamendi ja ümbritseva haljastuse rajas Swed Ehitus OÜ. Firma juhi Henri Aasametsa vanavanavanaisa osales sada aastat tagasi soomusronglasena Kehra lahingus.
• Monumendi graniitosad lõigati, töödeldi ning laoti asukohas üles OÜ Renott Kivi poolt. Paekna külas asuvat ettevõtet juhib Harri Virkkunen. “Lähiaja suurem töö on Petseri monumendi valmistamine. Olemas on vaid projekt, sammast ei saadud illalgi valmis. Nüüd püstitakse see Värskasse,” ütles Virkkunen.
• Keskmisel blokil asuva sõjamehe bareljeefi raius välja Aare Aljas. Kavandi ja mudeli tegi kujur Aivar Simson. Kogu samba taastamisprojekt valmis Anu Kuninga arhitektuuribüroos.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.