Saada vihje
Uus plaan: Tallinna ringraudtee ehitatakse koos Rail Balticuga (0)
Article title
Ringraudtee esialgne trass on märgitud jämeda punase joonega. Aluskaart: maa-amet
Juba aastast 1999 on Harju maakonnaplaneeringutes hoitud koridori Tallinna ringraudtee jaoks, millega juhitaks ohtlikud veosed pealinna piiridest välja. 20 aastat on sellise raudtee vajadusest räägitud, nüüd on lõpuks tekkinud reaalne võimalus, et raudteed hakataksegi ehitama.

Seoses Rail Balticuga, mille ehitus peaks praeguste plaanide järgi pihta hakkama 2019. aasta lõpus, tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Eesti Raudteele ülesandeks uurida võimalusi, et Rail Balticu kõrvale ära mahutada üks rööpapaar vene laiusega (1520 mm), et kaubarongid pääseksid Muuga ja Narva suunast Paldiski poole liikuma ilma et peaks läbima Tallinna kesklinna.

Möödunud aasta suvel, kui Tallinna linn tundis huvi Rail Balticu projekti lahenduste vastu, kirjutas majandus- ja taristuminister Kadri Simson neile teiste vastuste seas, et „Rail Balticu trass külgneb Lagedilt kuni Tammemäe külani koridoriga, mis on Harju 2030+ maakonnaplaneeringu ja Eesti 2030+ üleriigilise planeeringuga ette nähtud Tallinna ümbersõidu raudteeks, et Paldiski-suunalised kaubaveod saaks liikuda ümber Tallinna. Plaanime leida rahastamisvõimalusi Paldiski suuna paremaks ühendamiseks Euroopa Liidu 2021+ rahastamise eelarveperioodil ning pikemas perspektiivis ka Tallinna ringraudtee arendamiseks.“

Uuring ütles jah

Eesti Raudtee tellitud uuring valmis augustis. Selle põhiline järeldus oli, et ringraudtee on võimalik rajada koos Rail Balticu kiirraudteega. „Uuring-eskiis lahendas läbi kõik võimalikud kitsaskohad ja kahe trassi kattumise Harju maakonnaplaneeringuga ettenähtud koridoris. Uuringu järgi on Rail Balticu trassiga paralleelselt võimalik rajada perspektiivne 1520 mm laiune Tallinna ümbersõiduraudtee,“ ütles Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin Harju Elule.

Seda, kas ringraudtee rajamine oleks võimalik või mõttekas Rail Balticu projektist eraldi, Vjatkini sõnul ei uuritud. Samuti ei puudutanud uuring võimalikke rahastamisallikaid.

Ringraudtee pikkuseks oleks 27 km ning tellitud eskiislahenduse järgi algaks see Lagedilt, ühinedes olemasoleva raudteega, ning liigub siis mööda Rail Balticu trassi kuni Männiku raba lõunaküljeni. Sealt edasi läheb trass paralleelselt Tallinna ringteega kuni Tallinna-Viljandi raudteega ristumiseni, misjärel liigub trass ringteest põhjapoole läbi Jälgimäe piirkonna ning ühendub olemasoleva raudteega Saue linna põhjaküljel. Kogu 27 km raudteed tuleks rajada nullist.

Alternatiivne trassivariant oleks Lagedilt liikunud Ülemiste järve põhjaküljele ning sealt alla mööda olemasolevat Tallinna-Viljandi raudteed. Seda varianti oleks eelistanud kaitseministeerium, sest väljavalitud trass möödub Männiku harjutusvälja lähedalt.

Hinda ei teata

Praegu läbivad Paldiski-suunalised kaubaveod Tallinna kesklinna ja Kopli kaubajaama. Paarkümmend aastat on arutletud, mis saaks siis, kui mõne ohtliku kaubaveosega Tallinnas midagi juhtuks. See on ka peamine põhjus, miks ringraudteed tahetakse valmis ehitada.

“Täna läbivad ohtlikud kaubad linnakeskust ja Kopli jaama. Sellest tulenevalt peab Eesti Raudtee ringraudtee rajamist riiklikult tähtsaks prioriteediks, ohtlike kaupade linnakeskusest väljaviimisele tuleb lähiajal leida kompleksne lahendus,” ütles Vjatkin.

Tulevikuplaane raudteedega pn riigil üsna palju ning seetõttu peab ühe liini ehitamisel arvestama ka kõigi teiste olemasolevate ja perspektiivsete trassidega, nende ühinemiskohtade ja jaamadega. See, et Tallinna ringraudtee trassiks on esialgu valitud pealinnast väljaspool kulgev variant, tähendab, et mööda liigutakse ka tulevasest Ülemiste terminalist, kuhu omakorda aga plaanitakse tulevikus suunata Paldiski ja Keila poolt tulevad reisirongid. Balti jaam töötab juba praegu piiri peal ning rongiliikluse kasvades sinna rohkem ronge suunata ei saa.

Ringraudtee projekti edasise saatuse üle otsustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eesti Raudteest ei osata praegu öelda, millal võik ehitus alata või kui palju võiks see maksma minna.

„Ehitamisele eelneb rida ettevalmistavaid tegevusi. Kuna ringraudtee rajamise otsust ei ole täna tehtud, siis on vara spekuleerida võimalike ehitamise alustamise aegadega,“ ütles Vjatkin. „Täpsed arvutused täna puuduvad. Ehitusmaksumus võib oluliselt erineda sõltuvalt kasutatavatest lahendusvariantidest, mida hetkel pole otsustatud.“

KÜSIMUS: Kas praeguse seisuga on võimalik, et ringraudteed hakatakse rajama koos Rail Balticuga? Millal võiks ringraudtee rajamise otsus sündida?

Vastab Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare

Tallinna ringraudtee rajamise otsust tänaseks päevaks veel ei ole. Kui positiivne otsus peaks tulema, on vajalik teha kindlaks, kas see nõuab ka riigi eriplaneeringut, see mõjutab oluliselt ka ringraudtee võimalikku elluviimisaega. Samuti on positiivse otsuse korral oluline Rail Balticu põhiprojekti koostamisel ringraudteega arvestada, seda eriti kohtades, kus raudteede koridorid kattuvad või ristuvad.

Kuidas rahastataks ringraudtee ehitamist?

Sarnaselt nagu puuduvad otsused ringraudtee elluviimise osas, puudub hetkel ka võimalik rahastusallikas. Rail Baltica projekti rahade eest ringraudtee rajamine võimalik ei ole, küll aga on vastavate finantseerimiskokkulepete sõlmimisel võimalus, et Rail Baltic rahastab mingis osas ülesõite või läbipääse, kus ringraudtee ja Rail Baltic kulgevad samas koridoris. Kõik sõltub ringraudtee ehitamise otsuste ajastusest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.