Saada vihje
Uuring: autojuhid on talviste teedega rahul (0)
Kuigi külmal ajal juhtub Eesti teedel suvega võrreldes vähem liiklusõnnetusi, pills juhib politsei jätkuvalt autojuhtide tähelepanu liikluskultuurile ning nõuetekohase turvavarustuse kasutamisele.

Möödunud aastal hukkus Eesti teedel 83 inimest. See on küll neli inimest vähem kui tunamullu, allergy ent arv on siiski mõtlemapanev. Õnnetuste hulga poolest kuulub Harjumaa musta statistika ladvikusse, kuid arvestada tuleb piirkonnale omase liikluskoormuse ja elanikkonna suurusega.
Nagu üle-eelmisel aastal, toimus mullu enim õnnetusi kahe või enama liikuva sõiduki kokkupõrkel. Sääraste avariide tagajärjed olid Harjumaal üldjuhul kurvad. Lõppenud aasta novembriks oli ühesõidukiõnnetustes hukkunud üks inimene, kuid mitme osalejaga avariidesse jätsid Harjumaa teedel oma elu seitse inimest.

Enim õnnetusi suvel

Maanteeameti liiklusstatistikast nähtub seegi, et hoolimata levinud arusaamast, mille kohaselt tingivad talvised teed avariide kasvu, juhtub enim õnnetusi just soojemal ajal – eelkõige suvekuudel.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhi Sirle Pai sõnul ei ole ilmaolud, lumi ega libedus olnud traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetuste peamiseks põhjuseks. “Siiski, üleöö muutuvad ilmaolud tulevad liiklejatele pea alati ootamatult ning võrreldes tavapärasega registreerib politsei neil päevadel kordades rohkem nii-öelda plekimõlkimisi,” ütleb Pai.
2012. aastal läbi viidud maanteeameti uuring kinnitab sedagi, et liiklejad on talviste sõiduoludega valdavalt rahul. Eesti riigimaanteede sõiduoludega olid 2011.-2012. aasta talvel rahul tervelt 72% küsitletud juhtidest.
Maanteeameti liikluskorralduse peaspetsialisti Allan Kasesalu sõnul ei tähenda saadud positiivne tagasiside kindlasti seda, et teehoidu ei peaks enam samal määral panustama. “Organisatsiooniliste muudatuste üheks eesmärgiks on ka hooldealase järelevalve tõhustamine,” ütleb Kasesalu.
Üks võimalikke variante on talvise piirkiiruse vähendamine kaheksakümnele kilomeetrile tunnis. Niisugune praktika on Põhjamaades juba häid tulemusi näidanud, kuid Eestis otsus piirangu kehtestamise jaoks veel puudub.

Murettekitav liikluskultuur

Sirle Pai sõnul annavad praegusel pimedal ajal liikluses enim tooni õnnetused jalakäijatega. “Näiteks detsembris hukkus Harjumaal liiklusõnnetuse tagajärjel kolm inimest,” ütleb ta. Paljuski mängib rolli see, et paratamatult on jalakäijad kas pimeduse, helkuri puudumise või tumedate riiete kandmise tõttu olnud halvasti nähtavad ning see tekitab riski sattuda õnnetusse.
“Kindlasti on oma roll ka kõigil autojuhtidel, kes nii asulas kui ka väljaspool seda peaksid olema äärmiselt tähelepanelikud ning valima nii ilma- kui ka teeoludele vastava sõidustiili,” lausub Pai.
Vajadusel korral teeb politsei nähtavaks ka need jalakäijad, kes ohutusele pikemalt ei mõtle. “Koostöös maanteeametiga hoolitseme pimedal ajal, et need jalakäijad, kellel ei ole helkurit, selle meilt saavad,” lubab Pai.
Nii nagu eelnevaidki aastaid, jääb lõppenud aastat varjutama joobes juhtide suur arv. Aastaga tabati roolist ligemale 2800 purjus juhti, mida on ilmselgelt palju. Sirle Pai sõnul seab selline mõtlematu tegevus tahes-tahtmata kõikide liiklejate elu ja tervise ohtu ning õõnestab üldist turvatunnet liikluses.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.