Saada vihje
Urmas Viilma: uus luteri kiriku juht Saue linnast (0)
26. novembril valis kirikukogu EELK kümnendaks peapiiskopiks Urmas Viilma. 41-aastane mees on elanud ning õppinud Sauel, troche osalenud seal kooliteatris ning leidnud tee vaimuliku ametisse.

Harju Elule annab EELK Konsistooriumi kantsleri ja Tallinna Piiskopliku Toomkiriku õpetaja ametit pidav Urmas Viilma intervjuu 10. detsembril. Jõululaupäevani jääb kaks nädalat. Konsistooriumimajja kostavad nii Toomkiriku kellalöögid kui ka Pika Hermanni tornist lipu langetamisel mängitav “Mu isamaa on minu arm”.

Valimise päevast on möödas kaks nädalat. Kuidas on vahepealne aeg Teie jaoks möödunud?

Aeg on läinud väga huvitavalt. Kõigepealt olen saanud palju tähelepanu, millega ma seni kokku ei puutunud. Nüüd hakkab tavarütm juba sisse tulema. Ma ei ole veel ka peapiiskop, vaid valitud peapiiskop. Ametisse seatakse mind alles järgmise aasta 2. veebruaril. Praegu täidab EELK juhi ülesandeid piiskop Einar Soone.

Keegi Eesti olümpiavõitjatest on märkinud, et kuldmedal võrdub riigi tasandil presidendi ametiga. Kas peapiiskopi ametit võib ka võrrelda ilmalikus tähenduses presidendi omaga?

Jah. Me võime nii öelda küll, kui mingeid paralleele tuua. Loomulikult mitte üks ühele. Aga amet koondab endas teatud riigipea funktsioonid, teatud Riigikogu esimehe ja tegevjuhtimises ka teatud peaministri omad.
Aga kirikus on ka teisi ameteid. On kantsler ehk kirikujuhi n-ö parem käsi, on piiskop või piiskopid ja assessorid ehk ministrid.

Teil tuleb olla ametis kuni aastani 2038. See on ligikaudu sama kaua, kui on kestnud taastatud vabariik. Kui tihti mõtlete, et see on tegelikult väga pikk aeg ja keegi ei tea, mida toob?

Ikka olen mõelnud. Aga nende asjadega on nii, et paljud inimesed, kes jõuavad kuhugi ametisse, mõtlevad: kes on järgmine ja kuhu edasi. Samas teame inimesi, kes on töötanud ühes ametis 30 või 40 aastat. Näiteks Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. Saue gümnaasiumit, kus ma olen olnud nii õpilane kui õpetaja, juhib avamisest ehk 1. septembrist 1985 Jaan Palumets.
Ja sama kehtib ka paljude vaimulike kohta. Minust veidi vanem Jõelähtme õpetaja Margus Kirja on olnud ametis 20 aastat.
Jaan Kiivit vanem valiti 1949 peapiiskopiks 43-aastasena. Ja oli ametis peaaegu 20 aastat.
Kui vaadata ette, on ajaperspektiiv võib-olla veidi ahistav ja hirmutav. Eriti maailmas, mis muutub niivõrd kiiresti ja ettearvamatutes suundades.

EELK-s olete läbi aegade noorim kirikujuht?

Seda küll. Olin ka kandidaatidest noorim. Läti peapiiskop Janis Vanags valiti aga ametisse, kui ta oli 30ndate keskel. Ja teda ootab ees veel kümmekond aastat tööd.

Kui palju on Teie tütar uurinud: isa, nüüd oled peapiiskop, mida see uus töö tähendab?

Ma ei tea, kas see on 9-aastase tütre õnn või õnnetus, aga arvan, et ta veel ei taju nende ametite kaalu või suurust. Kogu tema teadliku aja olen ma töötanud kirikuvalitsuses. Tema jaoks olen ma ikka isa. Ta peab seda mõistma, et oleme ema ja isa edasi ning kõik inimesed on võrdsed.

Olete teine mees Saue linnast, kelle tiitel algab sõnaga “pea”. Esimene on Rahvusooper Estonia peadirigent Vello Pähn. Kui palju olete kaaslinlasega kokku puutunud?

Vello Pähnaga elasime naabermajas. Mina olin siis laps, kui tema juba õppis dirigendiks. Mäletan tema koduseid harjutamisi. Kardinad olid õhtuti korteri akendel ees. Aga justkui varjude teatrist oli näha, kuidas ta taktikepiga juhatas. Kahjuks pole meie kokkupuude just kuigi tihe.
Aga Sauel on elanud ka Toomkoguduse üle-eelmine õpetaja Eerik Hiisjärv. Ta oli vahepeal ka peapiiskopi kohusetäitja.

Milline koolipoiss olite? Kas koerust ja vempe ka tegite?

Olen olnud õpetajatele suhteliselt igav õpilane. Nalja olen püüdnud teha n-ö ametlikult ehk mängides juba põhikooli lõpus näiteringis. Meid juhendas draamaringis Tõnu Tepandi ja hiljem ka Lembit Peterson ning kooliteatris emakeele õpetajad Sirje Vaard ja Õie Jakobson. Harald Matvei juhatud puhkpilliorkestris mängisin suurt trummi.
Ma olen suutnud tulla koolist läbi ühegi kakluseta. Kuidas see juhtus, ei tea.
Esimesed viis aastat õppisin Hiiul, sest Sauel veel kooli polnudki. Siis toimus nii mõndagi. Rongidega on ju olnud kogu aeg probleeme ning ka toona oli päeval liikluses mitmetunnine vahe. Polnud harvad need juhtumid, kui otsustasime poistega mööda raudteed Hiiult Sauele kõndida. Ja teel sai Pääskülas õunaraksus käidud.
Praegu ma ei kujuta ette, et minu tütar käiks mööda raudteed. Aga keskkond tundus toona tunduvalt turvalisem.

Kuidas tuli vaimulikuameti valik, kui olite 1991. aastal Sauel keskkooli lõpetanud?

Siin olen ikka endist Keila kihelkonnakiriku õpetajat Jaan Jaanit tänanud. Ja omad teened on Saue kooli direktor Jaan Palumetsal. Ta püüab kogu aeg midagi uut kooli tuua. Loodi kinoklass, teatriklass, fotoring ja automudelismi ring. Töötas ka ladina keele ring.
Aastal 1987 või 1988 hakkas kultuurilugu andma Jaan Jaani. Kultuurilugu tähendas tegelikult elementaarseid Piibli ja usundiloo aluste tundmaõppimist.
Jaani on selge, otsekohese ja ausa suhtumisega vaimulik. Ta ei mängi. Põhikooli lõpetavale õpilasele tundus ta normaalne inimene. Suviti otsisin tööd ning läksin tema juurde. Tahtsin näha, mida kirik endast kujutab. Ning töötasin siis kaks aastat Keila kirikuaias ja kirikus. Koos ühe vanema mehega vahetasime kõik aknad.
Kümnenda klassi lõpuks oli selge, et tahan ennast kirikuga siduda. Kristlikust perest ma pärit pole ning 1990ndate alguses polnud Sauel veel ka kirikut. Olin saanud teismeliseks isegi jõulude ajal kirikus käimata. Aga tänu Jaanile ma kiriku juurde jõudsin. Ta suunas mind kohe praktikasse. 18-aastaselt teenisin juba iseseisvalt matusel. 19-aastaselt ordineeriti mind diakoniks.

URMAS VIILMA
• Sündinud 13. augustil 1973 Tallinnas. Lõpetas 1991. aastal hõbemedaliga Saue gümnaasiumi.
• Teoloogilise kõrghariduse omandas EELK Usuteaduse Instituudis. Ordineeriti 1993 diakoniks ja 1998 õpetajaks. Töötas 1993. aastal Keila Miikaeli koguduse diakonina.
• 1993-1998 oli Pärnu-Jakobi koguduse diakon ja hiljem seitse aastat Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja. 1998-2005 oli Pärnu praostkonna abipraost.
• On õpetajana teeninud Tõstamaa, Mihkli, Vigala ja Vändra kogudusi ning ka Lääne-Harju praostkonna vikaarõpetajana. 17. jaanuaril 2010 valiti Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetajaks.
• Töötas 1991-1993 ja 2005-2011 Saue gümnaasiumi ja 1994-2004 Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi religiooniõpetuse õpetajana.
• 2. mail 2008 valiti EELK Kirikukogu poolt kantsleriks. 2011. aastal algatas Tallinna Toomkooli taasavamise.
• Olnud Halinga vallavolikogu liige ning 1999-2002 ka Halinga volikogu esimees. Aastatel 2005-2013 oli Saue linnavolikogu aseesimees. Kuulunud IRLi.
• Urmas Viilma abikaasa on pedagoog, Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma. Peres on tütar Birgitta-Simi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.