Saada vihje
Ühistranspordikeskus: selle rahaga pole tasuta maakonnaliiinid võimalikud. Täiendatud! (0)
9. aprillil kogunenud Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse uus juhatus tegi avalduse, mille märgitakse, et „riigieelarves plaanitavatest vahenditest ja lisavahenditest ei ole võimalik tasuta ühistransporti rakendades tagada ühistranspordi teenuse kvaliteeti ning arengut Harjumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal.“
Vello Jõgisoo. 

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo on varem Harju Elule öelnud, et Põhja–Eesti Ühistranspordikeskus (tänane Läänemaa, Raplamaa, Harjumaa ja Lääne-Virumaa) vajab tasuta maakonnaliinide käivitamiseks vähemalt 15 miljonit. „See on siis, kui me ei pane ühtki liini juurde. Kui me paneme liine juurde, tihendame graafikuid, teeme mõnes kohas nõudeliinid, siis tõuseb see summa veel mõne miljoni võrra,“ kommenteeris Jõgisoo. „Liites siia juurde ka kommertsliinide sulgemisest tingitud kilomeetrid, tuleb kokku umbes 20 miljonit ainuüksi Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele.“

Siiani pole kokku lepitud, mis saab kommertsliinidest, ms teenindavad praegu ca 40% liiniveo mahust Harjumaal. Samamoodi on teadmata, kuidas mõjutab tasuta bussisõit rongide täituvust.

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse juhatus valis 9. aprillil endale ka uue juhatuse esimehe, kelleks sai Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja (Reformierakond). Umboja valiti juhatuse esimehe kohale kolmandat korda.

Uue juhatuse valis 29. märtsil kogunenud üldkoosolek. Juhatusse valiti Vladimir Arhipov, Andres Harjo, Ago Kokser, Mikk Lõhmus, Mika Männik, Herkki Olo, Enno Tamm, Andrus Umboja ja Einar Vallbaum.

KÜSIMUS: Kas Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhatuse poolt tehtud avaldus, et tasuta ühistransporti pole võimalik riigi poolt ette nähtud lisavahenditega korraldada, oli umbusaldus majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simsonile?

Andrus Umboja
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse juhatuse esimees, Jõelähtme vallavanem

Mis umbusaldajad meie oleme. Ministrit saab umbusaldada riigikogu. Meie ütlesime välja, mis seis reisijateveol reaalselt on. Arvestada tuleb Harjumaa bussiliiklust tasuta reisijateveoks ümber korraldama asudes sellega, et meil on 4,8 miljonit reisijakilomeetrit kommertsliine, mida ähvardab ärakukkumine; teiseks tuleb arvestada sellega, et osa inimesi – ja see ei puuduta ainult Harjumaad – liikleb rongiga. Meil on aastaid prioritiseeritud raudteetransporti: ostetud uued rongid, uuendatud raudteeliine, ärgitatud inimesi rohkem raudteega sõitma. Nüüd teeme siis tasuta bussiliinidega varem tehtu kõik olematuks: kes enam rongiga sõidab, kui buss tasuta on! Reisijateveo küsimused on palju keerulisemad ja komplitseeritumad kui ainult tasuta bussisõit.

Kui üksmeelselt selline märgukiri Kadri Simsonile sündis? On ju juhatuses ka Tallinna esindajad, kus tasuta transport toimib ja teisigi Keskerakonna liikmeid…

See otsus oli konsensuslik. Nii Tallinna esindajad kui ka näiteks Maardu linnapea Vladimir Arhipov (Keskerakond – HE) said aru, et sellise mudeliga, nagu Kadri Simson on välja käinud, meie ühistransport toimima ei hakka.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.