Saada vihje
Turba kool sai uue direktori (0)
Article title
Veikko Kõrv kodumaja ees Vilkla külas, mis kannab nime Kooli talu.
“Me peame püüdlema, et see kool muutuks selliseks, kuhu nii õpetajad kui õpilased tahavad tulla. See on põhiline eesmärk, kõige tähtsam,” arvab Veikko Kõrv, kes alustab 13. augustil tööd Turba kooli direktorina.

Matemaatika- ja füüsikaõpetaja paberitega 54-aastane Veikko Kõrv elab igapäevaselt Läänemaa Vilkla küla Kooli talus. Tema elumajast tõuseb vabaõhumuuseumi hõngu, selle kõrvalhoonet üüritakse välja ürituste tarbeks.

Kõrva abikaasa töötab Haapsalus lasteaiaõpetajana, mees ise on juhtinud nii Vormsi kui Noarootsi kooli.
“Mulle pole südamelähedased suured gümnaasiumid, vaid väikesed maakoolid, kus saab tööd teha paremini, kus on võimalus muutusi ellu viia,” ütleb ta.

Õpetas Skype’i teel

Vormsi koolis sai ta enda juhtida 9 pedagoogi, 16 põhikooliõpilast, kaks lasteaiakasvatajat ja 20 lasteaialast. Uuendusmeelse direktori jaoks sellest ei piisanud. “Me tekitasime sinna koduõppe kaugõppe vormis,” meenutab Kõrv.

Nõnda leiti kümmekond täiendavat õpilast, kes igapäevaselt elasid Tallinnas, Haapsalus, Itaalias, Ameerikas. “Nad käisid meil Vormsil kolm-neli korda aastas, aga muu töö käis kõik üle Skype’i, üle veebi,” muheleb mees.

Noarootsi põhikoolis töötab 30 pedagoogi. Õpilasi on 90, kellest kolmandik elab õpilaskodus. “See on õpilaskoduga kool, kuhu saadetakse kõik lapsed, kellega teistes koolides hakkama ei saada – Keilast, Paldiskist, Tallinnast,” räägib direktor. Kooli juurde kuulub lasteaed kolme kasvataja ja 25 lapsega.
“Me hakkasime Noarootsis numbrilistelt hinnetelt tasapisi üle minema sõnaliste hinnangute peale, seda just järk-järgult esimeses ja teises klassis, et laps ja lapsevanem saaksid sellise tagasiside, et lapsevanem oskaks kodus last aidata,” meenutab mees.

“Noarootsist äratulemine oli seotud sellega, et minu väike tütar läks esimesse klassi. Siis tuli tulla Haapsalule lähemale, võtta aktiivsest koolijuhtimisest aastane paus,” selgitab mees.

Üheks Kooli talu sisekujunduse elemendiks on prožektor. Ehkki sinna saaks panna 1000-vatise pirni, valgustab Kõrv igapäevaselt elutuba 60- või 80-vatise pirniga. 

Turba kooli töökuulutust märkas Kõrv sellel kevadel Õpetajate Lehes. “Eks mul oli teada ka, et seal ei olnud kaua aega direktorit. Ma isegi tunnen eelmist direktorit Kädly Künnapit, kuna meie lapsed käivad Haapsalu linna algkoolis samas klassis,” üllatab ta.

Teadupärast vabastati Künnap Turba kooli direktori ametist eelmise aasta märtsis, sest ta oli tellinud töid ja teenuseid oma elukaaslase firmalt. Künnapi tegemistele Kõrv hinnangut anda ei soovi.

13. augustil kell 9

Kõrv saatis oma paberid Saue vallavalitsusse. Nädal pärast vestlusel käimist sai ta teate, et on valituks osutunud. “Varasemalt ma olin Turba koolis vist käinud ühe korra. Siis seda juurdeehitust veel ei olnud.”
Kõrva esimene tööpäev Turba koolis algab 13. augusti hommikul kell üheksa. Esmalt tahab ta rääkida direktori kohusetäitja rollis olnud Heimar Tihasega, samuti õppealajuhataja Maarja Leisaluga, kes on sarnaselt direktorile uus inimene majas. Praegu ei tea uus direktor sedagi, palju õpetajaid ja õpilasi tal koolis olema hakkab.

Küll on Kõrval koolielu kohta oma visioon. “Õpilase-õpetaja suhe peab korras olema. Õpilane ei jää ju koolist puuduma sellepärast, et matemaatika on raske. Õpilane jääb koolist puuduma sellepärast, et mõne õpetajaga ei ole suhe nii hea, kui võiks olla,” arvab ta.

“Teine pool on see, et täna on õpetaja tunnis aktiivne – räägib, teeb, annab ülesandeid. Laps on passiivne vastuvõtja. Kui seda saaks pöörata, et see laps muutuks tunnis aktiivsemaks,” loodab direktor.
“Kõik lapsed õpivad eri kiirusega, aga õppekava võetakse igal pool läbi peaaegu ühesuguse tempoga. Oluline on individuaalsus, et me jõuaksime väga tubli osa õpilasteni ja siis selle osani, kes nii tubli ei ole,” arvab Kõrv.

“Veel on oluline õpilaste arengut tagasisidestada. Täna me hindame õpilaste teadmisi, paneme neile numbrid ja sellega asi piirdub. Seda, kas ta saab teada, kas ta õppida oskab, mis ta õppimisel valesti teeb, me ei oska praegu õpilasele edasi anda,“ väidab Kõrv ja lubab: “Mul on olemas mõned tehnikad, kuidas seda teha.”

CV: Veikko Kõrv
• 1964 sündis Hiiumaal Kärdlas
• 1971-1982 õppis Haapsalu 1. keskkoolis
• 1982-1983, 1985-1989 matemaatika ja füüsika õpingud TPedI-s
• 1983-1985 tankist Nõukogude armees
• 1989-1995 õppealajuhataja, arendusjuht, huvijuht ja õpetaja Haapsalu 9-klassilises koolis
• 1995-1997 töö Haapsalu linnavalitsuses ja Lääne maavalitsuses
• 1997-2004 töö kindlustusfirmades Eesti Kindlustus, Sampo ja If
• 2004-2006 töö Haapsalu kutsehariduskeskuses
• 2006-2011 õpetaja ja arendusjuht Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis
• 2011-2015 direktor Vormsi koolis
• 2015-2017 direktor Noarootsi koolis
• 2017-2018 õpetaja Haapsalu põhikoolis

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.