Saada vihje
Tulevikus ei pruugi õpilased rehkendamisega tegelda (0)
Eesti keelde tõlgitud Wolfram Mathematica tarkvara võib muuta meie arusaama matemaatikaõppest. 25-aastase ajalooga programmi katsetatakse tänavu ka kahes Harjumaa koolis.

On paratamatu, et arvutid mängivad inimeste igapäevaelus üha suuremat rolli. Statistikaameti möödunud aasta uuringu andmeil on suisa kaheksal leibkonnal kümnest kodus internetiühendus.

Infotehnoloogia arenguga kaasnevaid võimalusi püütakse kasutada ka klassiruumis. Ainulaadne arvutipõhine matemaatikaõppe tarkvara jõudiski sel aastal nii Kuusalu Keskkooli kui ka Keila Kooli.

Ülikooli juhitud

Uusi materjale hakkas Kuusalu Keskkooli matemaatikaõpetaja Tiina Bender kasutama märtsist. Õigem oleks siinkohal pruukida sõna “testima”, kuna õppematerjalid ning -metoodika on teistsugused nii õpetaja kui ka õpilaste jaoks.

“Esialgu olid ülesanded ja abimaterjalid inglise keeles, kuid veebruaris võtsime kasutusele eesti keelde tõlgitud programmi,” lausub Bender, kes sarnaselt teiste õpetajatega on juba üle aasta pilootprojektis tegev olnud.

Wolfram Mathematica kasutamist 31 Eestimaa koolis juhib Tartu Ülikooli doktorant Kristjan Korjus. Tõenäosusteooria ja statistika õppimiseks vajalik uus õppemetoodika on välja töötatud koostöös Suurbritannia haridusvisionääri Conrad Wolframi ja Tartu Ülikooliga.

Wolframi nägemuse kohaselt peaks rehkendamine jääma arvutite hooleks. Õpilaste töö on mõista probleemi olemust ja leida sellele lahendus. Tundides uuritakse näiteks seda, kas sülearvuti kindlustamine on vajalik või kui suur on õpilase keelevaramu.
Kuusalu Keskkooli 11. klassi õpilased näivad uue korraga rahul olema. Tunni alguseks on iseseisvalt süsteemi logitud ning vaikuses kuulatakse õpetaja Benderi juhtnööre.

Et tarkvara on alles arendusjärgus, tuleb aeg-ajalt kokku puutuda mõningate üllatustega. Probleemid tekivad näiteks siis, kui klassitunni ajal peaks kaduma internetiühendus. “Kord kadus meil ühendus Wolframi serveriga. Tehnilise rikke tõttu hajus õpilaste tähelepanu ning eks see raskendab ka õpetaja tööd,” räägib Bender, kes on üksikutest puudujääkidest hoolimata pilootprojekti kindel pooldaja.

“Tundide ettevalmistamisele kulub mul sageli paar-kolm tundi, kuid ma olen sellega arvestanud. Tihti küsin ka õpilastelt, et mis neile mõne ülesande puhul silma jäi ja mis võiks olla teisiti. See on kasulik info nii teistele õpetajatele kui ka projekti eestvedajatele Tartus ja Suurbritannias.”

Tulevik veel lahtine

Seda, kas arvutipõhine matemaatikaõpe jõuab lähiaastail teistessegi Eestimaa koolidesse, on täna veel vara öelda. Pilootprojekt lõpeb selle aasta juunis, misjärel algab analüüsimine. Kristjan Korjuse sõnul selguvad esmased tulemused usutatavasti oktoobriks ning siis otsustatakse täpsemalt, mis mahus, kuidas ja kas Mathematica võetakse koolides kasutusele.

Täna on suurimaks väljakutseks arvutipõhise õppe liitmine riikliku õppekavaga, kuivõrd lõpueksamid sooritatakse endiselt paberi ja pliiatsiga, mitte arvutiga. “See on uus paradigma ja ma ootan tulemust põnevusega. Täna leiame me veel selle aja, et läbida arvutis õpitud teemad ka õpiku abil,” selgitab Bender.

“Paljud lähevad ju ülikooli edasi ja me peame neile võrdsed tingimused looma. Isegi kui pilootprojektis osalenud õpilased saavad eksamitel mõnest ülesandest vabastuse, toimub õpe kõrgkoolides endiselt vanaviisi,” lisab ta.

Korjuse väitel on õpetajate tagasiside olnud mitmesugune. “Üldiselt tundub, et uue lähenemisega nõustutakse: rohkem tuleb keskenduda arusaamisele, ning kui päris maailmas kasutatakse arvuteid matemaatika abivahendina, siis võiks seda teha ka koolis. Samas on tegemist uue lähenemise ja uute materjalidega ehk vigu ja probleeme ikka jagub.”

Tiina Bender on veendunud, et tulevikus peaks säiluma nii traditsiooniline kui ka arvutipõhine õpe. “Rehkendamine ei tohiks kohe kindlasti kaduda, kuna see aitab arendada inimese abstraktset mõtlemist, kuid kahtlemata aitab arvuti kaasamine õpinguid mitmekesistada.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.