Saada vihje
Trammi tasuvuse kohta tehakse uuring (0)
Article title
Kaardil on olemasolevad trammiliinid näidatud rohelise ja perspektiivsed, mille tasuvust peaks uurima, sinise joonega.
Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) ja Tallinna transpordiamet kuulutasid detsembri keskel välja Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi hanke. Eesmärk on arvestada ühistranspordi tulevikuvajadusi nii, et 20 aasta perspektiivis rajatav oleks piisav ka järgmisteks kümnenditeks.

Kergrööbastranspordi arendamine ehk trammiliinide rajamine Tallinnas ja selle tagamaal on kirjas ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Seal pakutakse välja Tallinna-Lennujaam-Mõigu-Jüri, Tallinna-Lasnamäe-Maardu, Tallinna-Tabasalu ja Tallinna-Haabneeme liin. Tallinnas on tulevikuks plaanitud mitmeid uus liine, näiteks jõuaks tramm ka mitmesse piirkonda Lasnamäele, lisaks Piritale, Järvevana teele, Mustamäele ja Õismäele, Järvele, Kristiinesse ja Paljasaare poolsaarele. Kokku on perspektiivseid trammiliine umbes saja kilomeetri jagu.

Tasuvusanalüüsiga tahetakse vastust küsimusele, milline on Tallinnale ja selle lähivaldadele parim võimalik ühistranspordi lahendus. Lähteidee on, et trammid võiksid Tallinna puhul moodustada keskse massitranspordi lahenduse, mis toimib koos ülejäänud ühistranspordi ja inimeste igapäevaste liikumistega.
Hanke koostajad soovivad, et ühe alternatiivina analüüsitaks ka metroobussi lahendust.

Rae on ootel

Üks valjuhäälsemaid trammiliinide pooldajaid on Harjumaal olnud Rae vald. Rae abivallavanem Priit Põldmäe rääkis möödunud aasta oktoobris Harju Elule, et vald kavatseb välja kuulutada hanke Tallinna-Jüri trammiliini eelprojekti koostamiseks, kuid mitte varem, kui on valminud HOLi uuring. Liini esialgne trass on vallavalitsuse juba paika pandud ning see liigub läbi Peetri ja Järveküla Assakuni ja sealt edasi Jürini. Tänavuses riigieelarves on eelprojekti jaoks eraldatud 100 000 eurot, millest jätkub tõenäoliselt Lennujaama–Peetri lõigu eelprojekti jaoks. Kogu eelprojekt läheb tõenäoliselt maksma miljoni euro ringis.

Rae vallavanem Mart Võrklaev, kes on ühtlasi Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, ütles, et trammivõrgustikku nähakse lähituleviku ühistranspordi süsteemi selgroona. “Trammi- ehk kergrööbastranspordi lahendused on kõige tõhusam linnatranspordi liik. Eraldatud transiidikoridor suurendab ühistranspordi kiirust ja mugavust lõpptarbijale ja loodetavasti võimaldab see pärssida autostumise kasvu. Sellega suudaksime liikuda lähemale Harjumaa eesmärgile emissioonivabast ühistranspordist,” rääkis ta.

Mudel ka teistele

Analüüsi hanke juurde esitatud kaardil jooksevad perspektiivsed trammiliinid ka Õismäe kaudu Harku valda Tabasaluni, mööda Pirita teed Viimsi/Haabneemeni ja Lasnamäe trammiliinide pikendusena ka Maardu ja Muugani. Viimast piirkonda peetakse perspektiivikaks eelkõige Rail Balticu tõttu. Ühte trammiliini nähakse Ülemistelt liikuvat mööda Järvevana teed Järve ristini, mis tähendab, et ka Viljandi maanteed mööda liiklejad saaksid hakata mõtlema auto jätmisele linna serva.

Analüüsi eesmärgiks pole vaid teada saada, kas trammiliinid pealinnas ja Tallinn lähiümbruses on mõttekad. Analüüs tegijalt oodatakse ka, et ta looks lahenduse, kuidas ühe linna ühistransport töötaks võimalikult tõhusalt ja kooskõlas eri ühistranspordiliikide vahel. Kuivõrd uuringut rahastatakse Euroopa Liidu INTERREG programmi rahast (täpsemalt on tegu välisprojektiga SUMBA, mis lahtiseletatult tähendab jätkusuutlikku linnaliiklust ja pendelrännet), on eesmärgiks, et Tallinnas-Harjumaal tehtavat analüüsi saaks kasutada ka mujal Euroopas. Samuti tahetakse aimu saada, kuidas tulevikus linnaasustuse kasvu suunata nii, et uute elurajoonide elanikud oleksid varmamad kasutama ühistransporti ja valmis loobuma isikliku sõiduki kasutamisest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.