Saada vihje
Tipptasemel harjutusväljak autodele seisab maavaidluse taga (0)
Article title
Vello Voog osutab 12,5 hektari suurusele alale Loo aleviku kõrval, kuhu autokoolid tahavad rajada tänapäevase harjutusväljaku ja õppekeskuse. Riik ei taha aga maa hoonestusõigust neile enne anda, kui Rail Balticu maa(vahetus)küsimused on kõik selged.
Harjumaa kolm autokooli –AV Rae Liikluskoolituse OÜ, OÜ Saku Autokool ja Haja Autokool – tahavad rajada Jõelähtme valda Loole tänapäevase õppesõidu harjutusväljaku ja õpperuumid, kuid riigile kuuluvale 12,5 hektari suurusele maatükile pole nad siiani hoonestusõigust saanud.

Uus harjutusväljak on plaanis rajada nii veoautode, busside, sõiduautode kui mootorrataste ja mopeedide tarbeks. Kolme autokooli esindaja Vello Voogi sõnul on kogu vabariigis korralikke platse praegu ääretult vähe ning Harjumaal ja Tallinna lähiümbruses neid polegi.

„Pole ühtki, mis kannatakse veoautode õppeplatsi välja. Ka mootorratastel pole korralikku õppeväljakut – on mõned, mis pikkuse poolest kannavad välja, aga kus ei saa harjutada kurvisõitu ja muid tehnilisi võtteid,“ rääkis ta.

Autokoole on Tallinnas-Harjumaal kokku 60-70, kuid suuremad harjutusväljakud asuvad hoopis mujal, nt Pärnus. „Me ehitaksime normaalse õppekeskuse koos turvahalliga, kus on näitlikud õppevahendid – kokkupõrkepingid, pöörlev auto, et saaks õpetada, kuidas ümberläinud autost väljuda. Ühte sellist keskust oleks Harjumaale tarvis,“ arvas Voog.

Õpe alles liikluses

Kui B-kategooria sõiduõppe jaoks on Tallinnas enam-vähem platsid olemas, siis suur probleem on mootorrataste ja veoautodega.

„Mootorratastele on klassikaline platsil sõit, kus õpilane õpib ära selle, mida eksamil nõutakse ja ülejäänud asjad õpib juba liikluses. Räägime näiteks maanteel kurvis suure kiirusega sõitmisest – kas ta teab midagi vastutõukamisest ja kallutamisest, et mida suurem kiirus, seda rohke tuleb kallutada. Ja et tuleb teha vastu liikumissuunda tõuge, mis on psühholoogiliselt inimese jaoks keeruline – kus ta seda õpperajal saab õppida?“ rääkis Voog probleemidest.

Kehv on olukord ka veoautodega, mille juhtidele ei tehta praegu pimeda- ja libedasõidu koolitust. „Uue harjutusväljaku põhirõhk ongi sellel, et tahaksime saada veoautod samale tasemele kui sõiduautod, kellel on praegu pimeda- ja libedakoolitus. Suure auto juht saab praegu oma esimese libedakogemuse kätte tänaval,“ ütles Voog.

„Kuivõrd tegemist on riigi maaga, siis sõltub selle projekti teostumine eelkõige riigi tahtest. probleemiks on muidugi ka kohtuvaidlused kaevandajatega ja asjaolu, et antud alal asub osaliselt aktiivne ja osaliselt passiivne (lubjakivi) tarbevaru ala.“

Esimese libedaga tuleb igal aastal kui küllusesarvest uudiseid rekadest, mis on teelt välja sõitnud. Üheks põhjuseks ongi vastava koolituse puudumine, leiab Voog. „Neid õnnetusi on väga palju. Suuremate transpordifirmade juhid, kellega olen rääkinud, on väga kurvad ja ütlevad: head juhti on väga keeruline saada. Auto maksab aga miljoneid, koorem teist sama palju,“ rääkis ta.

Et tee peal poleks algajal juhil ehmatust, tuleb õppimisega platsil tegelda, arvas Voog. Kolme autokooli, kes on loonud ühise sihtasutuse Harjutusväljak, plaanides on õppeplatsid, kus on ristmikud koos fooride, ülekäiguradade ja ristuvate teedega. „Siis saab esimesest liiklushirmust seal üle ja alles siis minnakse liiklusesse. Higise ja värisevana ei õpi liikluses midagi,“ ütles Voog.

Bürokraatia keerdkäigud

Plaani elluviimise nimel on kolm autokooli juba kaks aastat vaeva näinud, kuid siiani tulemuseta. Maa, millele hoonestusõigust (30 aastaks, ütleb Voog) tahetakse saada, on riigimaa, kuid olukorra teevad keerulisemaks muud nüansid.

Oma toetuse on harjutusväljakule andnud Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Jõelähtme vald. Viimane on nõu ja jõuga autokoolide sihtasutust aidanud, näiteks käinud koos nendega maa-ametis, kes kõnealuse maa kasutamise üle otsustab, projekti tutvustamas.

„Kuivõrd tegemist on riigi maaga, siis sõltub selle projekti teostumine eelkõige riigi tahtest. probleemiks on muidugi ka kohtuvaidlused kaevandajatega ja asjaolu, et antud alal asub osaliselt aktiivne ja osaliselt passiivne (lubjakivi) tarbevaru ala,“ rääkis Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Otse autokoolide ihaldatava maatüki kõrval asub ala, mille üle käis tuline vaidlus. Ühel pool oli Lemminkäinen AS, kes soovis Loo aleviku kõrval lubjakivi hakata kaevandama, teisel pool vald ja kohalikud elanikud, kes ei tahtnud sellisest plaanist kuuldagi. 2015. a lõpetas vaidluse toonane keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kirjutas alla määrusele, millega moodustati maa-alal aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaik.

Kõrval asuv 12,5 hektari suurune maatükk oleks ideaalne koht autode harjutusväljaku jaoks nii autokoolitajatele kui vallale. Esimesed saaksid otse Tallinna piirile tänapäevase õppeplatsi, vald ja kohalikud elanikud saaksid aga lahti hirmust, et otse Loo kõrval hakatakse kunagi lubjakivi maa seest välja kaevama.

„Seega ei saa mingit kindlat seisukohta Harjutusväljaku kinnisasja kasutamiseks võtta enne, kui Rail Balticuga seotud maaküsimused on lahendatud.“
Kaili Rätsep, maa-ameti maatoimingute osakonna nõunik

„Me oleme suhelnud maa-ametiga, siis keskkonnaministeeriumiga, aga kuidagi ei saa üle ega ümber sellest asjast. Jõudsime (toonase) keskkonnaministri Pomerantsini, kes andis julgustava nõusoleku. Siis selgus, et maaüksusel käib vaidlus ja seal tahetakse kaevandama hakata. Käisime ministeeriumid uuesti läbi, aga väga vaevaline on see asi. Seal bürokraatias me praegu oleme. Inimene on justkui tagaplaanil. See tekitab meelehärmi,“ rääkis Voog, kelle sõnul on ka loobumismõtted peast läbi käinud.

Väljavalitud paik Lool on mõnes mõttes ainulaadne ning alternatiive autokoolitajatel praegu pole. „Kahjuks pole võimalik konkureerida suurte firmadega, kes otsivad logistikakeskuste või tootmishoonete jaoks Tallinna lähedal maad, nad maksavad meid üle. Ainus lootus on meil, et riik annab Loole hoonestusõiguse. Ümbruskonna autokoolid on kohe nõus siia tulema, suured transpordifirmad asuvad siin lähedal, Muugal ja Sõjamäel,“ ütles Voog.

Riiki ei huvita

Voog arvab ka, et ajal, mil riik on eesmärgiks võtnud liiklussurmade miinimumini viimise, peaks peale suurte maanteede ehitamise pöörama tähelepanu ka liiklusohutuse teisele poolele ehk sõidukoolitusele. Praegu on riigi toetus koolitajatele täpselt null eurot. „Suurim häda on selles, et koolitus on lükatud erasektorisse, kes peab tagama oma kulu ja kirjadega vabariikliku õppe. See on tõsine probleem,“ arvas Voog, kes on käinud asja uurimas Põhjamaades ning näiteks Soomes ja Rootsis toetab riik õppeplatside rajamist.

Eesti riik ei plaani sõidukoolitajaid aga toetama hakata. „Koolituste korraldamine, sh vajaliku õppekeskkonna ning hea taseme tagamine on koolitajate ülesanne. Seega on koolitajate initsiatiiv uue koolituskeskuse loomisel vägagi tervitatav. Riigil endal puudub huvi koolituskeskuste loomisesse ning välja rentimisse sekkuda,“ vastas Harju Elu küsimusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Laura Laaster.

SELGITUS: Miks ei saa riik praegu maatükki autokoolidele anda

Kaili Rätsep
Maa-ameti maatoimingute osakonna nõunik

Ala, mille vastu Harjumaa autokoolid huvi tunnevad, kattub pea täielikult Väo lubjakivimaardlaga. Osaliselt kattus selle alaga ASi Talter (hiljem Lemminkäinen Eesti AS ja nüüd YIT Infra Eesti AS) Loo lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlus, millega oli seotud ka kohtuvaidlus püsielupaiga moodustamise tõttu. Kohtuvaidlus lõppes 11.01.2018 ja kaevandamisloa taotluse menetluse lõpetamine on plaanis lähiajal.
Maa-ametisse on jõudnud Jõelähtme vallavalitsuse ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu toetuskirjad Loo alevikus asuva Harjutusväljaku kinnisasja kasutamiseks (hoonestusõiguse kaudu) õppesõidu harjutusväljakuna. Kirjadest selgub, et harjutusväljaku kasutamisest on huvitatud AV Rae Liikluskoolituse OÜ, OÜ Saku Autokool ja Haja Autokool OÜ.
Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille kohaselt jääb Harjutusväljaku kinnisasi Rail Balticu raudtee trassi vahetusse lähedusse. Avalikust huvist lähtuvalt säilitatakse kavandatava riikliku strateegilise objekti läheduses paiknevad riigimaad reservis, kuna need võivad osutuda riigile vajalikuks nimetatud projekti raames maaküsimuste lahendamisel.
Seega ei saa mingit kindlat seisukohta Harjutusväljaku kinnisasja kasutamiseks võtta enne, kui Rail Balticuga seotud maaküsimused on lahendatud. Kõnealune kinnistu jääb püsielupaiga piiridest välja, seega looduskaitse seisukohast seal piiranguid ei ole.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.