Saada vihje
Teadlased: saak pole halb, kuid kahjuks hiline (0)
Vaatamata hilisele kevadele ja kohati olematule suvele pole siiski loota viletsat saaki. Teraviljade lõikamisega tuleb kiirustada, sest niiskus poeb ligi. Kartulisaak oleneb palju sortidest.

Sakus töötav Eesti taimekasvatuse instituudi teadur Ene Ilumäe õpetab põllumehi. “Kui on võimalus saaki koristada, siis rutage kohe põllule,” ütleb ta. Eriti kehtib see odrapõldude kohta. Mõni aeg ootamist võib lõppeda sellega, et terad võivad minna ka peas kasvama. Pärast seda sobib saak vaid loomasöödaks.

Kas tänavune aasta on ilmade poolest midagi väga erilist? Kevad oli hiline ja külm, suvi kippus samuti vahele jääma.

“Võrdlen mullust ja tänavust aastat. Sakus on katsepõllud ning jälgime ka Harju-, Lääne- ja Pärnumaad,” seletab Ilumäe. Nii oli mullu 6. juunil odral juba käes kõrsumise algus. Tänavu 5. juunil oli aga nii, et võrsumist veel ei olnudki. Mullu 27. juunil lõid oder ja suvinisu juba pead ning pähikud (osaõsikud-A.V.) olid väljas. “Tänavu oli sellel päeval moodustunud viimane tipuleht ja pead ei olnud. Seega on kogu areng vähemalt kaks nädalat viibinud,” teab Ilumäe.

Kõik valmib ühel ajal

Normist jahedam oli juuni , sest 15 kraadi ja vähem pole just eriline soojus. Kuid suvinisu võrsus ikkagi hästi. “Juuni lõpp-juuli algus on kõrsumise aeg. Aga siis oli kuiv ja temperatuur madal. Tänavused saagid on aga kokkuvõttes head. Kuid mitte loomulikult ideaalse aastaga saadud maksimum,” ütleb teadur.

Odral on tema sõnul kokkuvõttes hea aasta, sest viljal on palju võrseid. Saaki võib aga viia alla see, et väga varakult algasid probleemid taimehaigustega. “Kes põldusid õigel ajal pritsis, sellel probleeme pole,” ütleb Ilumäe. Rukist kasvatakse vähe, sest selle kättesaamisega on alati väga kiire. “Vihm viib kvaliteedi alla. Teras algavad pöördumatud protsessid ja see viib langemisarvu alla. Madal langemisarv tähendab aga seda, et puhtal rukkileival jääb alla selline õhuke nätske viirg,” seletab Ilumäe.

Vihmane august tähendab samas, et kõik saagid peaaegu korraga valmis. Kui september on kuiv kuu, siis saab hea saagi kenasti kätte.

Eesti kartul on parem

Põllumajandusteadlane ning kartulitervendaja Viive Rosenbergil on Pärnumaal väike kartulipõld, kus kasvatab perele 17 sorti. “Kevad oli pikk ja külm. Veel aprilli viimastel päevadel sadas lund. Lääne-Euroopa sortidele see kuigi hästi ei mõjunud. Eesti omad, nagu “Maret”, “ Teele” ja “Juku” on head ja ilusad. “Antit” on ka. “Tiina” on suur ja sile,” räägib Rosenberg. Samas on kõik mugulad ilusad, kuivad ning kärna pole.

Teadlane ütleb, et siiani korratakse aastakümneid tagasi tuntuks saanud ütlemist: “Põllumehe suurimad vaenlased on neli aastaaega”. “Aga nii asi ongi. Mullu olid meie Pärnumaa põllud vee all. Eelmisel laupäeval oli muld täiesti kuiv. Seal on madalsoo muld. Kuid uudistest kuulen, et Jaagumäe talu peremees Mart Timmi ei saa kuidagi märjale põllule,” räägib Rosenberg.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.