Saada vihje
Tasuta lasteaiakoht? Pigem ei (0)
Reformierakond lubab pealinnas võimule saades kaotada Tallinnas lasteaia kohatasu. Sama lubaduse on reformierakondlased andnud ka Harku vallas. Mujal Harjumaal suhtutakse sellisesse lubadusse skeptiliselt ning leitakse, et tasuta asju pole olemas.

„Selle lubaduse puhul on tegu valimisegse populismiga, mis pärast valimisi ununeb, sest „koalitsioonipartner polnud nõus“,“ ütles Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi, kes ise on valimistel sotsiaaldemokraatide esinumber Rae vallas.

„Lubajatel tegelikult puudub reaalne võimalus antud valimislubaduse elluviimiseks,“ leidis Kiili vallavanem Aimur Liiva.

Samuti ei usu vallajuhid, et isegi kui Reformierakonna valimislubadus mingi imega pealinnas teoks tehakse, saaks see mõjutada kuidagi pealinna lähivaldu – näiteks, et vallas elavad pered asuks end Tallinna elanikuks registreerima, nagu juhtus tasuta ühistranspordiga.

Raivo Uukkivi. 

„Tallinnal pole oma lastelegi normaalsetes piirkondades kohti pakkuda,“ märkis Raivo Uukkivi. „Lasteaed ja ühistransport on veidi erinevad asjad ja neid võrrelda pole õige. Lasteaia puhul usun, et eelistatakse kodulähedast lasteaeda ka siis, kui peab selle eest midagi maksma.“

Ka Saue abilinnapea Andres Kaarmann (IRL) leidis, et linnaelanikud ei asuks tasuta lasteaiakoha pärast pealinna poole teele. „Ma küsiks nii, et kui paljud vanemad oleksid nõus hakkama oma last igal hommikul Tallinnasse lasteaeda viima, kui sellega hoiaks Saue linna näitel kuus kokku 52 eurot,“ esitas ta retoorilise küsimuse.

Harkus leitaks raha

Ainsas omavalitsuses peale Tallinna lubavad reformierakondlased tasuta lasteaiakohta Harku vallas. Sealne valimiste esinumber Kalle Palling põhjendas lubadust sellega, et juba praegu on lõviosa Harku valla koolieelsete lasteasutuste eelarvest valla katta – lasteaedade tegevuskulud on aastas 2,6 miljonit, millest lapsevanemad katavad praegu 632 000 eurot ehk umbes veerandi.

Lubadus ise on tore, ent küsimusi tekitab rahastus. Tallinnas lubavad refromierakondlased eesotsas Kristen Michaliga, et tasuta lasteaiakohtadeks vajaminev raha (13,9 miljonit) leitakse linna efektiivsemast majandamisest ja ebavajalike kulutuste ärajätmisest, nt lubatakse kinni panna Tallinna TV ja ühistupank.

Harku vallas taolisi „ebavajalikke kulutusi“ pole. Kust siis võetakse raha? Kalle Palling viitab sel nädalal saavutatud kokkuleppele, mille järgi eraldatakse 2018. a riigieelarvest kohalikele omavalitsustele 138 miljonit eurot lisaraha. Sellest 22,5 miljonit on erinevad haridustoetused. „Lisaraha arvelt on võimalik omavalitsusel loobuda lasteaia kohatasust,“ selgitas Palling, leides, et tasuta alusharidusel on potentsiaali kujuneda ka järgmiste riigikogu valimiste teemaks.

„Sotsialismis oleme korra juba elanud ja on äärmiselt kahetsusväärne, et need asjad nii kiiresti ära ununevad.“

Kuigi ka teistes valdades leitakse, et tasuta lasteaiakoht on majanduslikult võimalik, poleks see siiski kõige arukam otsus. Kiili vallas Reformierakonna esinumbrina kandideeriva Tarmo Vaigu sõnul on valla rahanduslik olukord viimaste aastatega küll paranenud, aga praegu on palju tähtsamaid ülesandeid kui tasuta teenused. „Lisaks tuleb panustada teenuste kvaliteedile – mis kasu on tasuta lasteaiakohast, kui lapsevanemad peavad oma lastele tualettpaberit ja mänguasju kaasa panema ja nädalavahetusel lasteaias sanitaarremonti tegema,“ leidis ta.

Aimur Liiva. 

Kiili vallavanem Aimur Liiva sõnul tuleks tasuta teenus katta mõne muu valdkonna arvelt. „Kui Kiili vald tahaks lasteaia kohatasu kaotada, siis tuleb võtta vähemaks ca 200 000 eurot mõnelt teiselt eelarverealt, näiteks teede renoveerimiselt või huvihariduselt, mis ei ole kuigi mõistlik mõte,“ lausus ta. „Erinevalt Tallinnast puuduvad meil sellised võimalikud katteallikad nagu kohalik televisioon või munitsipaalpood.“

Ka Saue abilinnapea Andres Kaarmann ütles, et see on poliitiliste valikute küsimus, kuid raha tuleks leida millegi arvelt. „Usun, et enamus lapsevanemaid on nõus maksma mõistlikku hinda ja saada vastu südamerahu, et lasteaed on heas korras ja õpetajad teevad oma tööd südamega,“ arvas ta.

Mis võiks olla tasuta?

Tasuta ühistranspordi näol on olemas näide, mis on tekitanud kahetist suhtumist – ühelt poolt tallinlased, kes sõidavad tasuta hea meelega, teiselt poolt inimesed, kes tasuta teenuseid põhimõtteliselt ei poolda, ning Tallinna lähivallad, mis kaotasid sellega märkimisväärselt elanikke.

Kuid kas kohalik omavalitsus võiks/peaks tasuta teenuseid pakkuma? Kiili vallas ollakse kindlalt selle vastu. Nii vallavanem Liiva kui endine vallavanem Tarmo Vaik leiavad, et tasuta on eksitav sõna, sest vallaelanikud maksavad need teenused ise kinni. „Liberaalina ei poolda sellist poliitikat, kus ainukesed targad on poliitikud, kes teavad inimestest endist paremini, kuidas nende raha kulutada,“ ütles Vaik.

Andres Kaarmann. 

Vallavanem Liiva arvates viivad „niinimetatud tasuta teenused“ varem või hiljem jätkusuutmatu olukorrani, kus piisava kvaliteedi tagamiseks ressursse lihtsalt ei jätku. „Sotsialismis oleme korra juba elanud ja on äärmiselt kahetsusväärne, et need asjad nii kiiresti ära ununevad,“ lausus ta, lisades, et tegelikult ei tohiks midagi tasuta olla, kuna päris tasuta asjadesse ei suhtuta vastutustundlikult.

Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi leiab küll, et tasuta ühistransport Tallinnas võeti rahva poolt hästi vastu, kuid tasuta teenuseid saab pakkuda pigem seal, kus on piisavalt palju maksumaksjaid.

„Võlu on alati selles, et nn tasuta teenus on kindlasti oluline vähem teenivatale, keda on alati enamuses. Ma ei oska prognoosida tulevikku, kuid julgen öelda, et valimiste eel püütakse seda relva kindlasti kasutada. Arvestatakse sellega, et tegelikult ainult tühine osa valijatest analüüsib, suurem osa laseb end lubadustest pimestada ja ei mõtle sellele, et midagi muud kindlasti kannatab,“ rääkis Uukkivi. „Pärast valimisi need kenad lubadused suuresti surevad.“

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.