Saada vihje
Taskulambi aeg sai lõpuks läbi (0)
Article title
Tiia osutab õnnelikult uue elektrikilbi poole, mis talle taas hingerahu ja valguse majja tõi. Foto Signe Valdmann
Möödunud aastal kuulutas päästeamet välja projekti „500 kodu tuleohutuks“, mis kandis üllast eesmärki aidata muuta kodu tuleohutuks neil inimestel, kel endil selleks paraku võimalused puuduvad. Jõelähtme vallast valiti projekti neli kodu, mis on tänaseks tuleohutuks muudetud.

Jägala küla Pärnamäe talu perenaine Tiia Dmitrijeva (79) õhkab oma uuest elektrisüsteemist rääkides rahulolevalt: „Kas võib inimene veel rohkem õnnelik olla!“ Möödas on ajad, mil ta kodu ainsaks valgusallikaks oli taskulamp, sest oma aja ära elanud elektrisüsteem ei kannatanud rohkem pinget välja kui külmkapp.

Selle aasta alguses särasid tubade lagedes lõpuks lambid. Nii eredad, et Tiial kandis esiti mitu nädalat päikeseprille, et valgusega harjuda. Harjuda tuli sellegagi, et hommikul esimese asjana taskulampi pihku ei haaraks. Tiia meenutab naeru saatel, kuidas kassid olid segaduses, kui esimest korda õuevalgus põlema pandi. Nüüd ei pea enam ka pimedas ja taskulambi valgel üle hoovi asuvasse välikäimlasse minema, sest tänu õuevalgustusele jagub valgust ka sinna.

Maja, kus Tiia elab, ehitas 1924. aastal Tiia vanaisa ning elektrisüsteem pärines sisuliselt samast ajast. „Kilp nägi nii hirmus kole välja, elektrik palus luba see omale muuseumieksponaadiks võtta,“ naerab Tiia laginal.

Ei elektrile?

Suurem jagu elektrijuhtmetest olid selleks ajaks, kui päästeameti projekt Tiia koduga algust tegi, juba seintelt alla kistud. „Üks tuttav käis mul siin seda vana elektrivärki vaatamas ja ütles, et sedasi panen maja põlema. Ta kiskus mul osad vanad juhtmed seintelt maha, osa kiskusin ise. Hirm tulekahju ees oli suur. Püüdsin ise asja parandada ja uurisin, et kes saaks tulla kilpi vahetama,“ räägib Tiia, kuidas ta püüdis omal käe leida võimalusi olukorra parandamiseks. Paraku ei leidunud ligi kümnest kohal käinud elektrikust ühtki, kes oleks nii põhjalikku tööd ette tahtnud võtta.

Kui mullu suvel ilmusid järsku Tiia hoovile päästeameti esindaja, Jõelähtme sotsiaalnõunik ning elektriprojekteerija ning rääkisid, mis neil plaanis on, ütles Tiia vastuseks kategoorilise “ei” ning teda tuli veenda üsna pikalt, et ta projektiga nõusse jääks.

„Eluaeg olen ise hakkama saanud, kõik olen ise teinud ja ise maksnud. Ja nüüd järsku tullakse ja öeldakse, et paneme teile uue elektri sisse täitsa niisama. Alguses ma kohe kartsin, et keegi tahab vanainimest tüssata, aga siis mõtlesin, et kohal on päästeamet ja insener… ega nad kõik vast ikka ei tüssa,“ meenutab Tiia naeru saatel oma esimesi emotsioone.

Akendes särab valgus

Elus palju raskusi kogenud naisena on ta harjunud kõigega ise hakkama saama ning hädaldamist raske elu üle tema suust ei kuule. Tööd on Tiia oma elu jooksul teinud kõvasti, suurema osa ajast töötas ta Baltikas juurdelõikajana. Paraku on füüsiliselt väga raske töö jätnud ka tugeva jälje tervisele – õlad ja käed on omadega üsna läbi, kuigi sellest hoolimata on tarmukas naine oma kodu jõudumööda remontinud.

Ka turvalisus on tema jaoks väga oluline, näiteks kogus ta raha ja lasi korda teha maja kahest pliidist ühe, praegu kogub raha teise pliidi korrastamiseks, lisaks on maja kindlustatud. Veevärki majas pole, paraku on ka hoovil asuv kaev kuival, nii et joogivee ostab ta poest ja muu vee jaoks seisavad räästa all vihmavee kogumise tünnid.

Tiia tunnistab, et ei tea senini, kes teda sellesse projekti soovitas. Tagantjärele ei jõua ta asjaosalisi ära tänada, et neil jätkus südikust ta nõusse rääkida. „Nemad tegid minu vastuajamisest hoolimata projekti valmis ja siis helistasid ja ütlesid, et mis sa enam jonnid – nüüd on projekt valmis ja me tuleme ning teeme ära. Vaat nii kanged olid ja saidki minust jagu,“ räägib Tiia naerdes.

Tänu Elektrilevile said ka liinialused võsast puhastatud ning vana veneaegne trafo asendati uuega, mis tähendab seda, et kui ka igal pool mujal on elekter ära, siis Tiia maja akendes särab valgus.
Kogu meie vestluse aja naerab Tiia vahetpidamata ja kordagi ei kostu tema suust hädaldamist või virisemist. Ta meenutab oma lapsepõlve, kuidas kõik vanaätid saadeti Siberis raskele tööle, sest muidu leivapalukest lauale ei saanud, ja vangutab pead vaid selle peale, kui tänapäeva noored ja tugevad inimesed tööd ei viitsi teha ning arvavad, et keegi teine peaks neid üleval pidama.

Mitmel korral meie vestluse ajal palub Tiia südamest tänada elektrikku FIE Sergei Soni, GP Elektriprojektid OÜst elektriprojekteerija Katherina Piili, valla sotsiaalnõunikku Pilleriin Kurge ning päästeametit. „No oli neil minuga alles kannatust!“ tunnistab vanaproua ning on siiralt õnnelik, et end lõpuks nõusse lasi rääkida.

Enne kui hakkan end minekule sättima, ütleb Tiia lõpetuseks vaikselt: „Ma mõtlen sedasi, et olgu see uus elektrisüsteem kingitus sellele majale. Vanaisa mälestuseks, kes 1918–1920 sõjas käis.“

500 kodu tuleohutuks

500 kodu tuleohutuks on 2018–2019 kestev koostööprojekt, kus päästeamet, päästekeskus, kohalik omavalitsus ja koduomanikud tegutsevad ühise eesmärgi nimel – muuta kodu tuleohutuks.

Sihtgrupp
• lasterikkad pered;
• puuetega inimesed;
• üksi elavad eakad.

Tehtavad tööd
• küttekolde ja -seadme ehitamine, paigaldamine ja parandamine;
• korstna ehitamine, paigaldamine ja parandamine;
• elektrisüsteemide uuendamine;
• korstnapühkimise teenus;
• suitsu- ja vinguanduri paigaldamine, tulekustuti.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.