Saada vihje
Talvist piirkiirust võidakse vähendada (0)
Article title
Erinevad hooldustasemed tähendavad erinevaid nõudeid. Madalama hooldustasemega teed ei peagi nõuete järgi lumisel talvel lumest täiesti puhtad olemad.
Aasta alguse kurb liiklussurmade statistika on surve alla pannud maanteeameti. Kriitikat nende aadressil on teinud teiste hulgas ka politseijuht Elmar Vaher, kelle sõnul ei saa teede olukorraga rahule jääda. Maanteeamet on ühe lahendusena kaalumas talvise piirkiiruse langetamist 80 km/h-ni.

Harjumaal juhtus seni viimane inimelu nõudnud liiklusõnnetus möödunud laupäeva pärastlõunal Tallinna–Rapla-Türi maantee 14. kilomeetril Lokuti külas, kus põrkasid kokku Ford Focus ja Audi A4 Avant. Õnnetuses hukkus Fordi juhtinud 64-aastane mees. See oli tänavu juba seitsmes hukkunuga liikluõnnetus Eestis.

Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv on käesoleval talvel kõrge vaatamata asjaolule, et just sel talvel tõstis maanteeamet senisest rohkem teede hooldetasemeid, mis tähendab, et lume- ja libedatõrjet tehakse kiiremini. Harjumaal lisandus võrreldes eelmise talvega 179 km selliseid teid, üle Eesti 1432 km. Kõige kõrgem hooldetase kehtestati Harjumaal esmakordselt näiteks Tallinna ringteel, Kloogaranna maanteel ja Randvere teel.

Maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener Rain Hallimäe ütles Harju Elule, et raskete liiklusõnnetuste suur arv on mureks ka maanteeametile, kuid ühest põhjust õnnetuste rohkusele välja tuua on keeruline.
“Talv paistab silma lumerohkusega, ei muud, selliseid talvi on varemgi olnud. Ei saa ka väita, et teehooldajad kõrgemate tasemete hooldamisega hakkama ei saa. Neil oli selleks piisavalt aega nii tehnika soetamisel, ettevalmistamisel kui ka libedustõrjematerjalide varumisel,” lausus ta.

Liiklejate vastutus

Hallimäe sõnul on konstruktiivne kriitika, sealhulgas politseilt, teretulnud, kuid valusaid teemasid eelistataks siiski arutada ühise laua taga, mitte meedia vahendusel. Kohtumisi politseiga on tema sõnul juba toimunud ning liiklusturvalisuse tõstmiseks on välja pakutud erinevaid meetmeid, sealhulgas piirkiiruse vähendamist talvel.

“Maanteeamet koos politseiga on tõsiselt kaalunud talvise piirkiiruse vähendamist 80 km/h peale, milleks on eelmisel aastal moodustatud vastav töögrupp. Milliste tulemusteni töögrupp jõuab, saab rääkida pärast lõpparuande valmimist,“ märkis Hallimäe.

Samas ei aita ükski abinõu, kui autojuhid mõistust pähe ei võta ning talviste oludega ei arvesta. Lumi ja libedus on loomulikud osad Eestimaa talvest ning neid ei võta ära ükski seisunditaseme tõstmine, ükskõik kui kõrgele neid tõstetaks, ütles Hallimäe.

“Liikleja ise peab oluliselt muutma oma käitumist ja panust õnnetuste ärahoidmisse. Elame põhjamaal, kus talve ja lund tuleb võtta normaalse nähtusena ja sellega peab kohanema. Peame ju endastmõistetavaks autodel talverehvide kasutamist, kuid sama oluline on talvine sõidustiil,” rääkis ta. “Ei pea talvel liigselt gaasipedaalile suruma ja sõitma maksimaalse lubatava kiirusega ega sooritama järske manöövreid.”

Probleem märkides?

Politseijuht Vaher ütles ERRile, et liiklusturvalisuse tõstmisele aitaks kindlasti kaasa liiklusmärgistuse ülevaatamine ning abi oleks elektroonilistest liiklusmärkidest. Praegu on taolised märgid üleval vaid Tallinna-Pärnu maanteel.

Maanteeameti infotehnoloogia osakonna tootejuht Kristjan Duubase sõnul on muutuvteabega liiklusmärke kahte liiki: suured infotablood ja tavapärase liiklusmärgi suurusega. Suured infotablood paigaldatakse järgmiseks Ristile, et anda infot Saaremaale ja Hiiumaale sõitjatele.

“Samuti tulevad muutuvteabega märgid uutele Tallinna-Tartu maantee neljarajalistele Kose-Ardu ja Ardu-Võõbu teelõikudele koos uue tee valmimisega,” kinnitas Duubas.

Lisaks on planeerimisel Tallinna ringtee varustamine dünaamilise liiklusjuhtimise süsteemiga, mis sisaldab ka muutuvteabega liiklusmärke. Lähiaastatel kavatseb maanteeamet paigaldada väiksemad elektroonilised liiklusmärgid põhimaanteedele, eesmärgiks ilmaohtude eest hoiatamine.

Kui elektroonilised märgid pole odav lõbu ning ei tasu loota, et lähima paari aastaga need kõikjale ilmuvad. “Suured tablood maksavad koos paigaldusega kuni 40 000 eurot ja tavapärane elektrooniline liiklusmärk kuni 10 000 eurot. Rajada tuleb ka püsiv elektriühendus ning kaitsepiire,” selgitas Duubas. “ Nagu näete, on kulutused märkimisväärsed.”

KÜSIMUS

Eelmise nädala neljapäeval teatas maanteeamet, et kõrvalteedel ei suudeta kuues maakonnas, sh Harjumaal, nõutud seisunditaset tagada. Mis tekitas selle olukorra?

Rain Hallimäe
Maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener

Teehoolde mõistes ei olnud 17.-18. jaanuaril tegemist tavaliste sulailmadega, kuna õhutemperatuuri järsud muutused ja vihmasadu tõid kaasa kiire laiaulatusliku teede jäätumise. Maanteeamet kuulutas Lääne, Pärnu, Viljandi, Harju ja Rapla maakonna kõrvalteedel välja rasked ilmaolud. Tegemist oli mitte eriolukorraga, vaid tee seisundinõuete määruse mõistes raskete ilmaoludega.

Teehooldajate töö jätkus endiselt, kõrvalteid karestati, liivatati ja soolatati, kuid nõutud seisundi saavutamiseks kulus rohkem aega kui tavapäraselt. Hooldustöid ei lükatud edasi, vaid kaasati kogu võimalik ressurss. Liiklejatel paluti võimalusel vältida kõrvalteedel sõitmist või kui see oli hädavajalik, siis olla äärmiselt ettevaatlik.

Teehooldajate käsutuses on piisav ressurss talihooldetehnikat, libedustõrje materjale ja spetsialiste teede nõuetele vastavalt hooldamiseks. Kuid sellest ei piisa erandlike oludega toimetulekuks. Erandlike olude all tuleb mõista tavapärasemast tihedamat lumesadu ja tuisku, lauslibedust suurtel aladel ja muud taolist. Selliseid olusid esineb talve jooksul mõnel korral ja liiklejad peaksid oma tavatoimetustes seda võimalust arvesse võtma.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.