Saada vihje
Tallinna-Helsingi tunneli idee muutub üha konkreetsemaks (0)
Novembri alguses kuulutati välja Eesti ja Soome pealinna vahelise püsiühenduse teostatavus- ja tasuvusuuringu kaks hanget. Esimese uuringuga peab selguma tunneli majanduslik tasuvus, teisega parim viis tunneli rajamiseks. Uuringud peaksid valmima juba järgmise aasta märtsiks.

Hanked kuulutas välja Soome Helsinki-Uusimaa Liit, kuid kokku on projektis FinEst Link partnereid kuus. Üks neist on Harju maavalitsus, kus on püsiühenduse ideega juba paar aastat tõsiselt tegeldud. Sealse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Kaarel Kose sõnul on hanke jaoks Euroopa Liidust raha saamiseks palju tööd tehtud, kuid lõpuks on see olemas.

Hangetele kvalifitseerujad selguvad vastavalt 16. ja 23. novembril. „Päris töö, kui hankeprotsess läbi, peaks peale hakkama jaanuaris,“ ütles Kose, ning lisas, et 2018. aasta märtsis peaksid uuringute tulemused olemas olema. „Siis peaks olema selge, mis ja kuidas ning olemas hinnang, kas tunneli projekt on teostatav ja tasuv ning kas meie majandus suudab sellise investeeringuga toime tulla,“ selgitas ta.
Uuringud tehakse praegu arvestusega, et tunnelis hakkab sõitma rong, eesmärgiks olemaolevate (või tulevate nagu Rail Baltic) transpordisüsteemide ühendamine.

Kuid see ei tähenda, et tulevikus ei võiks hakata tunnelis sõitma hoopis midagi muud, näiteks paljuräägitud hyperloop. Kose sõnul muudaks sellise tehnoloogia kasutamine tunneli projekti vaid odavamaks. „Kui hyperloopi tehnoloogia on tunneli ehitamise ajaks end tõestanud, siis pole välistatud, et sama trassi peale teha samade arvutustega veidi väiksem tunnel,“ rääkis ta.

Minister ütles jah

Möödunud aasta veebruaris esitleti kahe pealinna vahelise püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringut, kuhu oli koondatud kõik seni tehtud uuringut tunneli tasuvuse ja tehnilise lahenduse kohta. Kui enne seda oli kahe pealinna vaheline tunnel lihtsalt idee, mida paljud inimesed ei kippunud tõsiselt võtma ning mida poiitikud kippusid vältima, siis peale eeluuringu esitlust hakkas jää murduma. Maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Joel Jesse sõnul oli murdekoht möödunud asta septembris, kui püsiühenduse ideed käisi tutvustamas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.

„Peale seda minister (Kristen Michal – M.T.) toetas projekti ja ütles, et sellega tuleb edasi tegelda ning et ministeeriumi poolt on täielik tugi olemas,“ rääkis Jesse. Nüüdseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium üks kolmest Eesti-poolsest projekti partnerist, lisaks maavalitsusele ja Tallinna linnale. Käesoleva aasta jaanuaris astuti järgmine oluline samm, kui Tallinnas allkirjastati Eesti-Soome transpordialane koostöömemorandum , millele andsid allkirjad mõlema riigi ministri ning kus oli ära märgitud ka tunneli projekt.

Kuid kuivõrd raha tunneli projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleks suures osas Euroopast, peab seal tegema suurt lobitööd, et kõik veenduksid – see projekt on Euroopa Liidule vajalik. Kaarel Kose sõnul on „müügitöö“ Euroopas veel ees. „Euroopa Liidus on väga tihe konkurents struktuurifondide rahastusele,“ ütles ta. „Ehitamisel või juba valmimas on väga palju tunneleid – Taanis, Šveitsis.“

Kose märkis, et eelkõige on oluline tõestada, et Tallinna-Helsingi püsiühendus on strateegiliselt Euroopa ühtekuuluvuse jaoks nõnda oluline projekt, et siia on vaja Euroopa raha panustada. Tähtis on uuringutega tõestada, et tegu on majanduslikult efektiivse projektiga.

Olla kaasarääkija

Joel Jesse on veendunud, et tunneli rajamine on vajalik, et Eesti ei jääks kaugeks punktiks Euroopa Liidu perifeerias. Praegused transpordiühendused muudavad meid koos Soomega ajaliselt kaugeimaks punktiks Euroopa keskmest. Rail Baltic ja merealune tunnel peaksid Soome lahe äärsed pealinnad viima Euroopa kaardile. „Kahe tunni sõidutee kaugusele jääks siis 4,7 miljonit inimest, mis loob võimaluse, et siia tulevad suurkorporatsioonid, mille eelduseks on eelpool mainitud kriitiline mass vajalikku tööjõud igapäevase pendelrände kaugusel“ kirjeldas ta. Ühendatud oleks kolm pealinna – Tallinn, Helsinki ja Riia.

Kaarel Kose lisas, et Kesk-Euroopa näitel võib öelda, et head transpordiühendused ja majanduslik edukus on omavahel kindlalt seotud.

Tunnelist väljuv raudteetrass on märgitud ka Harju maakonnaplaneering 2030+ kaardile. Praeguse nägemuse järgi jõuab tunnel maapinnale Viimsi poolsaarel ning ühtib olemasoleva raudteega Iru sõlme juures, mis on tänaste teadmiste juures kõige realistlikum. Samas analüüsitakse uuringus ka alternatiivset võimalust, et trass suundub otse Tallinna kesklinna ja seda, mitte läbi Viimsi poolsaare, vaid üle Naissaare.

Kuid sellest kõigest ollakse veel kaugel. Kaarel Kose sõnul võiks ideaalis, kui teostatava uuringu tulemusedd, kinnitavad eeluuringu tulemusi, st tulem on positiivne, ning Eesti ja Soome valitsused ütlevad jah, luua seejärel ühisfirma, nagu on tehtud Rail Balticu puhul. „Põhimõtteliselt võiks 2018-2020 võtta vastu otsuse planeerimiseks ja ehitamiseks. 2025 valmib Rail Baltic, peale seda võiks asuda järgmise suure ehitusprojekti kallale. 2035 võiks esimene rong juba Tallinna ja Helsingi vahel sõita,“ käis Kose välja tulevikuvisiooni.

Kaks tasuvusuuringut
• Esimene uuring on võrdlev mõjuanalüüs, mis kätkeb endas põhjalikku taustaanalüüsi, sealhulgas rajatava tunneli mõju nii Eesti, Soome, kui ka kogu Euroopa majandusele, demograafilistele arengutele, samuti sotsiaalsetele, regionaalsetele ning majanduslikele väljavaadetele mõlemas riigis. Samuti antakse hinnang reisi- ning kaubamahtudele ja teostatakse traditsiooniline tasuvusanalüüs.
• Teine hangitav uuring ehk tehniline kontseptsioon ja majanduslik hinnang keskendub raudteetunnelile, kuid vaatluse alla võetakse ka alternatiivseid ühendusi ning uuemaid või alternatiivsed tehnoloogiaid. Uuringus kaalutakse erinevaid trassivariante. Uuringuga analüüsitakse muuhulgas tehnilisi lahendusi, halduskulusid, teostatakse riski- ja turvaanalüüs, hinnatakse tunneli mõju keskkonnale ning linnaruumile.
• Hankeid rahastatakse Kesk-Läänemere programmi projektist FinEst Link, mis on Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna linna, Harju maavalitsuse, Soome transpordiagentuuri, Helsingi linna ja peapartnerina Helsinki-Uusimaa Liidu koostööprojekt Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvus- ja teostatavusanalüüsi läbiviimiseks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.