Saada vihje
Suvepuhkus kesklinna meresaarel (0)
Rutiinne kontroll: töökindluse tagamiseks tuleb kustustehnika aeg-ajalt proovile panna. Vastavalt vajadusele saab vett tuua sadamast või saare keskel asuvast pumbajaamast.Rutiinne kontroll: töökindluse tagamiseks tuleb kustustehnika aeg-ajalt proovile panna. Vastavalt vajadusele saab vett tuua sadamast või saare keskel asuvast pumbajaamast. 

Juunist augustini viibivad Aegna saarel Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed, kes on igal ajal valmis aitama nii kohalikke elanikke kui ka saart külastavaid turiste.

Püsielanikke on pea kolme ruutkilomeetri suurusel Aegna saarel vaid kaks. Suvekuudel elanike arv aga kasvab ning loomulikult külastavad saart sel ajal ka tuhanded turistid. Küllap jõuab tasuta ühistranspordi tõttu siia tavalisest rohkem uudistajaid, kuid ilusate ilmade korral on Aegna alati rahva seas menukas olnud.

Saare sadamasse suunduva Tagamaa tee ääres asub maja, milles tehakse tööd just aasta kõige soojemal ajal. Siin tegutsevad Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed, kes loovutavad igal aastal osa oma puhkusest saare, selle asukate ning külaliste heaks.

Alates möödunud pühapäevast on Aegna valvaja kohustusi täitnud Meelis Rohilaan, Liis Aadla ja Ly Aer. Rohilaane sõnul on meeskond tavaliselt vähemalt kolmeliikmeline, kuna ka väljasõitude korral jääb üks inimene majja valvesse.

Alaline valmisolek

Peamiselt Põhja-Eestis tegutsev Vabatahtlik Reservpäästerühm loodi 2002. aastal. Aegnal alustati tänavu juba 12. hooaega, mis kestab juunist augusti lõpuni. Maikuu viimastel päevadel toimus traditsiooniline õppelaager, kus päästjad valmistusid alanud suvehooajaks.

Sarnaselt elukutselistele ametivendadele peavad vabatahtlikud vastama väljakutsetele kellaajast sõltumata. Üldjuhul tuleb aidata neid, kes on saanud kas puugihammustuse või väänanud jala välja, kuid ette tuleb ka ärevamaid sündmusi.

“Kaks aastat tagasi plahvatas mererannas jett ning selle juht tuli mandrile toimetada,” meenutab Aadla. Ühel ööl kutsuti päästjad aga saarel asuva maja juurde, kuhu oli väidetavalt sisse tungitud. “Piritalt saabunud politsei pööningult kedagi ei leidnud ning hiljem selgus, et naabermaja elanik oli lugu pisut vürtsitanud, sest muidu poleks ju keegi vaevunud saarele sõitma!”

Saare eri paigus asuvatel kontrollpunktidelt leiab päästjate kontaktandmed. Hädaolukorras ja reservpäästjate telefoninumbri puudumisel tuleks aga kindlasti helistada lühinumbril 112.Saare eri paigus asuvatelt kontrollpunktidelt leiab päästjate kontaktandmed. Hädaolukorras ja reservpäästjate telefoninumbri puudumisel tuleks aga kindlasti helistada lühinumbril 112. 

Päästjate tööpäev algab sidekontrolliga. Kell 9 hommikul võetakse ühendust nii Häirekeskusega kui ka Pirita päästekomandoga, misjärel pannakse paika edasine tegevuskava. Sarnaselt sõjaväele on võimatu, et saarel poleks midagi teha, kuna alati võib aega sisustada varustuse hooldamisega, mida vabatahtlikel on omajagu.

Kuna valdav osa külalisi jõuab saarele liinilaev Vestaga, siis mõjutab aluse saabumine suuresti ka vabatahtlike päeva. Umbes poolteist tundi pärast laeva randumist läheb Meelis esimesele ringsõidule, kus ta tutvub enamlevinud puhkepaikadega ning saab ülevaate sellest, kus suvitajad paiknevad. Saarel jalgratastega liikudes tutvustab ta Aegna põnevat ajalugu. Näiteks AS Florale kuuluvas endises ohvitseride kasiinos saab ööbida 15 euro eest ning baaris pakutakse nii süüa kui ka õlut. “Nälga ei jäeta kedagi,” lubab maja perenaine.

Niisuguseid patrullkäike tehakse üldjuhul kahel korral päevas ning neid on vaja selleks, et võimalikus hädaolukorras teaksid päästjad, kuidas paremini tegutseda. Tänaseks teavad vabatahtlikud juba üsna hästi, mis paikade vastu enim huvi tuntakse. “Valdav osa inimestest läheb otse põhjaranda, kuid mina eelistan lõunaranda. Seal on väga ilus,” jagab Meelis näpunäiteid.

Rohkem tuge

Peale Aegna saare valvamise on Reservpäästerühma vabatahtlikud valmis erakorralisteks väljakutseteks. Kokkuleppe kohaselt peavad 168 liikmest vähemalt kümme reageerima kahe tunni jooksul, mis üldjuhul ka õnnestub.

Lisaks Aegnale uuriti mõned aastad tagasi vajadust alalise valve loomiseks Pakri saartele, kuid see mõte jäeti pooleli. “Me viibisime saartel kolm nädalat ning nägime, et inimesed tulid sinna oma alustega ja maabusid eri paigus, mistõttu oli hallatav ala lihtsalt liiga suur,” räägib Aadla.

Kuigi Meelis Rohilaan naudib vabatahtliku tööd, loodab ta, et tulevikus hakatakse niisugust tegevust kõrgemalt hindama. “Kui kuuled läänemaailma jutte, siis seal on tööandjal kohustus sind ära lubada, sulle makstakse palka ning tagatipuks oled ühiskonnas lugupeetud isik,” ütleb ta. “Eestis tekib kohati tühi tunne. Aegnale igatsen ma samas üha rohkem tagasi, kuna siin on mõnus. Tänavu läheb mul juba neljas aasta ning ma arvan, et tulen siia järgnevatelgi.”


Teave

Vabatahtlikud päästjad

  • Vabatahtliku Reservpäästerühmaga võivad tavaliikmena liituda vähemalt 16-aastased isikud, kes järgivad päästerühma põhikirja ja täidavad tavaliikmele pandud kohustusi.
  • Liitumiseks on esmalt vaja läbida 16-tunnine ennetustöö ja päästetööde sissejuhatav koolitus, mille korraldab Põhja Päästekeskus ning 16-tunnine esmaabikoolitus, mille korraldab Vabatahtlik Reservpäästerühm.
  • Suure osa päästerühma tööst moodustab ennetustöö. Vee- ja tuleohutuse alaseid koolitusi tehase Eesti erinevais paigus ning maastikul ja metsas käitumise ohutust.
  • Info jagamisega ning erinevate demonstratsioonidega osaletakse nii erinevatel teabepäevadel, perepäevadel, firmade suvepäevadel kui ka laagrites.
  • Loe lähemalt: http://www.rpr.ee

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.