Saada vihje
Ees on suured teetööd: neli sõidurida Võõbuni, Sakust Luigeni ning Rannamõisa tee (0)
Article title
Kose-Võõbu teelõigu ehitus mullu sügisel. FOTO: Maanteeamet

Tänavu jätkub Kose-Ardu-Võõbu uue maantee ehitus. 2+2 sõiduradadega kiirtee valmib järgmisel aastal. Laagri Veskitammi sõlm saab valmis veel tänavu sügisel. Lisaks algavad suured ehitustööd Saku ja Luige vahel ning ka Rannamõisa teel Harku vallas.

Maanteeameti teehoiudirektor Raido Randmaa on öelnud, et tänavu tehakse ehitus- ja remonditöid üle 1800 kilomeetrit riigiteedest. Nendest rohkem kui 37 kilomeetril toimub neljarajaliste maanteelõikude ehitamine. Kose–Võõbu teelõigule lisandub näiteks kauaoodatud Rõmeda-Haljala liiklusohtlik lõik Tallinn–Narva maanteel, mis ehitatakse ümber 2+2 ristlõikega maanteeks.

Pea aasta Eestis kasutusel olnud muutuva teabega liiklusmärgid on saanud liiklejate käest palju positiivset tagasisidet. “Meil on hea meel, et liiklejad on uued liiklusmärgid kiirelt omaks võtnud ning hindavad nendel edastatava piirangute info muutumise operatiivsust,“ rääkis Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Tükk.

“Seda kindlamad oleme, et Kose–Võõbu lõigule tulevad 22 elektroonilist märki ja 6 infotablood on oodatud vahendid ohutuma liikluskeskkonna loomiseks. Maanteeamet liigub järjest targema liikluskorralduse poole, mida kinnitab asjaolu, et meil on lootust saada ka Tallinna ringteele läbi Euroopa ühendamise rahastuse pea 2 miljonit täiendavat rahastust muutuva teabega liiklusmärkide ja Väo targa veokiparkla tarbeks,” ütles Tükk.

Sakust-Luigele koos Rail Balticuga

Millised on aga suuremad uued ehitusobjektid Harjumaal? Põhja regiooni ehitusvaldkonna juht ütles, et Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maantee kilomeetrite 2,6-4,1 ehitushange kuulutatakse välja lähinädalate jooksul. Ehitusega alustatakse ilmselt juunis või juulis.

“ Igapäevasele liiklejale tähendab see osalisi piiranguid, kuid eesmärk on ehitusperioodi ajal tagada sarnaselt tänasele olukorrale 1+1 sõidurajaga liiklus. Suuri ümbersõite ja takistusi püüame vältida. Täna olemasolev 1+1 ristlõikega riigitee ehitatakse ümber 2+2 keskpiirdega ristlõikega teeks. Vana-Rannamõisa tee juurde tuleb uus ringristmik,” seletas Tükk.

Algab ka Saku-Luige teelõigu ehitus Tallinna ringteel. Tüki sõnul on Luige–Saku ehitus esimene Maanteeameti koostööprojekt OÜ Rail Baltic Estoniaga. Kolmest teelõigule tulevast paarisviaduktist üks ehk Saustinõmme viadukt hakkab ületama planeeritud Rail Balticu trassi.“ Lisaks rajatakse ulukitunnelit ületav Tammemäe viadukt ning Saku viadukt kõrvalmaantee ja raudtee ületamiseks,” lisas Tükk.

Kogu maanteelõik piiratakse ulukitaraga. Ehitatakse ümber eritasandiline Männiku ristmik ja rambid, rajatakse maanteevalgustus ning ehitatakse karjäärialale juurdepääsuks kogujatee. Seitsmest praegusest mahasõidust neli suletakse. “Nii saab liiklemine ohutum ja sujuvam. Ehitustöödega on plaanis alustada mais ja kõik tööd peaksid olema lõppenud 2021. aasta teises kvartalis,” ütles ehitusjuht.

Verskitammi on sügiseks valmis

Ehitustööd maksavad Saku-Luige teelõigul kokku 19 miljonit eurot. Sellest Ühtekuuluvusfondi toetus Maanteeameti tööde osale on 85 protsenti. Rail Baltic Estonia OÜ poolt finantseeritav Saustinõmme viadukt. Sellest tulenevad lisatööd moodustavad umbes 36 protsenti kogumaksumusest.

Esmaspäeval, 15. aprillil jätkus ka Laagris asuva Veskitammi liiklusssõlme ehitus. Tänavu on plaanis lõpetada tunnelite ehitus, Uuekõrtsi jalgtee, Seljaku tänav ning Vanasilla ja Nõlvaku tänava ristmiku ehitus. Rekonstrueeritakse tehnovõrke ning viiakse lõpuni asfalteerimise tööd. “ Veskitammi ülesõit jääb suletuks kuni Veskitammi kergliiklustee tunneli valmimise järgselt saab taastatud tee katend ning rajatud ohutud peale- ja mahasõidu rajad. Plaani järgi avatakse ülesõit mai lõpus. Kõigi töödega planeeritakse lõpetada 2019. aasta sügisel,” selgitas Janar Tükk.

Ehitab Nordecon AS ning omanikujärelevalvet teeb AS Taalri Varahaldus. Tööde lepinguline maksumus on 6,8 miljonit eurot.

Intervjuud:

Priit Sauk
Maanteeameti peadirektor

Võimulepe kolme valitsuserakonna vahel näeb ette neljarealist teid Tartusse, Pärnusse ja Narvani. Millal võivad need valmida ning kui palju kuluks ehitusele raha?

Kiireid lahendusi ei ole. Poliitilise otsuse võib küll vastu võtta, kuid ettevalmistus võtab aega. Planeerimisele vast kolm aastat, peaaegu teist sama palju rahastuse otsimisele ja ehitusele. Seega pakun aastaid kümme ning rohkem. Tegelikult peab teadma, mida võtame üldse 2+2 kiirteena. Näiteks lõik Tallinnast Koseni ei sisalda loomade tunneleid, viadukte, palju ning eritasandilisi kergliiklusteid jne. Koselt edasi on need olemas. Seega on nende lõikude hind kallim. Kui ehitada teid edasi Pärnusi Iklani või Tartust Võruni, võtab kõik veelgi enam aega.
Raha kulub 4-5 miljonit eurot kilomeetri kohta. Ehitada oleks 2+2 teed kokku 300-400 kilomeetrit. Seega kulub suurprojektile vähemalt 1,5-2 miljardit eurot.

Kas sellistel teedel on mõtet? Ehitada võiks ka 1+2 teelõike.

1+2 on loomulikult ohutum, kui tavaline 1+1 tee. Aga 2+2 teelõik on kõige ohutum. Eks tuleb vaadata,kuhu ja mida ehitada.

Millal võib jõuda 2+2 maantee Võõbust Mäoni?

Eelnev kokkulepe ja otsus on olemas. Kõik sõltub rahastusest. Hanke tahame kuulutada välja selle aasta lõpus või järgmise alguses. Tee saab ilmselt valmis aastal 2022.

Kui palju jõuaks ehitada aastas eraldatud ridadega kiirteed?

10 kilomeetrist kuni 30 kilomeetrini

Andres Laisk,
Saue vallavanem.

Sellest nädalast jätkub Pärnu maantee Veskitammi liiklussõlme ehitus. Mida annab ristmiku ümberehitus Laagrile ja laiemalt paikkonnale?

Eelkõige valmib turvaline jalgteeedevõrgustik koos tunnelitega, mis tagab liikuvuse nii linna suunal, kui ka teisele poole Pärnu maanteed jääva Saue valla Nõlvaku elurajooniga.
Ma arvan see on kõige olulisem ja see puudutab liiklejaid mitte ainult Saue vallast. Samuti tekib oluliselt parem ühendus Saue valla kahel pool Pärnu maanteed asuvate osade vahel. See on oluline kasvõi seetõttu, et peamised teenused, (kool, perearst, raamatukogu jne) asuvad ühel pool maanteed. Samas elab teisel pool kuni 2000 teenuse tarbijat, sh. elanikud Saku vallast, kellele Laagri on loomupärane lähim keskus.

Kas midagi oleks võinud teistmoodi teha? Kui palju arvestati omavalitsuse soovidega?

Oleme töötanud selle projektiga koostöös Maanteeametiga aastast 2011 ja selle aja jooksul on laual olnud õige mitu erinevat projekti. Enne “masu” oli eskiisi tasandil ristmik lahendatud koos Topi ristmiku projektiga üsna suurejooneliselt. 2009 jäi projekt nö. riiulisse. Tellisime valla poolt ühel hetkel ristmikule “säästuprojekti”, mis õnneks või kahjuks ei jõudnud ehitusse minna, vahetusid mitmed peadirektorid ning lõpuks jõudsime tänase projektini. Meie arvamust arvestati ristmiku projekteerimisel väga palju ja koostöö oli hea.

Kus Laagris ja laiemalt Saue vallas veel suuremad teetööd algavad?

Me ise alustame Saue linnas suuremate rekonstrueerimistöödega Tule tänaval mis jätkuvad järgmisel aastal. Maanteeameti suurim projekt vallas on ilmselt Riisipere Nissi tee rekonstrueerimine. Samuti Kernu piirkonnas Pärnu maantee ümberehitus. Sellel aastal pidid algama tööd ka nn Tallinna suure ringtee neljarealiseks ehitamiseks Kanama- Valingu viadukti lõigus ning Saue linna ristmikuga ühendustee rajamine (Kuuseheki tänava pikendusena). Mõlemad on valla seisukohalt väga olulised tööd. Kahjuks on need lükkunud aasta jagu edasi.

Vaata lisa, uudiseid ja kaarte: www.mnt.ee

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.